Kuna mind on täna õnnistatud kolme tunniga arvutiklassis, siis otsustan ma ühe tunni ebaproduktiivselt veeta. Nimelt füüsikatunni. Leian, et mul on mugavam seda powerpoindi esitlust kodus teha ja õpetajat pole ka, seega on mul omasoodu talitamine lubatud. Vähemalt mu enda arust.
Ma ei mäletagi millest ma viimati rääkisin. Kui aus olla, siis pole huvi väga järgi ka uurida, sest ma ei taha väga, et mu klassikaaslased mu blogisse ära eksiksid (aga juhul kui keegi mu klassikaaslastest on juba siia eksinud, siis ma loodan, et ma pole veel sind solvanud ja, et sul on ilus elu).
Ma arvan, et peaksin kasvõi mainima oma kohutavat nädalavahetust, mille veetsin kõige suuremas eituses üldse, olles ise end poolsurnuks nutnud. Olin korteris pmts luku taga, ema sõitis öösel taksoga minu juurde ja sinna kuulub veel rohkem kui küll traumeerivaid asju, mida ma lihtsalt avalikustada ei soovi. Ja hingitsen ikka veel teadmata täpselt kuidas.
Homme lähen ma vist Kuusallu. Pean üksikasjad veel üle kontrollima, aga loodan tuttavatega kokku saada üle ilmatuma pika aja. Ma ei tea veel täpselt kui kauaks ma sinna jään, aga ma loodan teha lühikese ajaga võimalikult palju (nagu alati).
Tahaks praegu päris ausalt koju minna. Mul tekib alati nii kella kolme ajal koolis selline imelik ja tungiv soov koju minna. Tunnid peaksid mul täna kestma kella poole kuueni õhtul, aga ma loodan kasvõi 10 minutit varem ära saada. See peaks juhtuma muidugi siis, kui arvutiõpetuse õpetaja otsustab tunnid ilma vahetundi pidamata ära teha. Ma tahaks nii hirmsasti koju minna ja siis mingit tobedat (või vähem tobedat) arvutimängu mängida ning omatehtud küpsisetorti näost sisse ajada. Viimastel päevadel on olnud küpsisetort mu põhiline toit ja see ei ole vist hea asi. Vist. Paraku on see ainus asi, mille järgi hirmsasti isutab. Ja noh, topeltjuustuburger on ka selline südamelähedane asi ja see on natuke murettekitav. Ma olen kohati juba McDonaldsi lähedal asumist kuritarvitama hakanud, sest ma käin seal juba päris tihti. Mulle peale vaadates pole küll näha, et ma seal pidevalt käin (thank god I guess), aga ma käin seal tihti. Ma sain just hiljuti lahti oma ärevusest McDonaldsis toitu tellides. See võib ilmselt käia üksnes mu kodu-McDonaldsi kohta, aga mul on hea meel. Self-five!
Ma ei ole veel oma haigusest taastunud. Mulle käib nii närvidele see, et härra (kes mind nakatas btw) haigus kestis 2 päeva. Jah, ainult 2 päeva ja minu oma venib kahte nädalasse. Alguses tuli nohu, siis venis kurguhaigus peale ja nüüd kannatan ma köha käes. See pole naljakas ja ma vihkan seda kuradi haigusekulgu. Nohu on mul õnneks põhimõtteliselt üle läinud ja see on ka ainuke positiivsem asi. Ma saan nina kaudu hingata! Jess!!!
Tahaks jagada ka seda, et igalpool on nii külm. Õues toimuvast ei hakka ma rääkima, sest see on juba ilmselge, aga meie korteris on nii külm! Koolis pole ka sugugi parem. Ma leidsin eile koolist ühe kraani, kust tuleb sooja vett ja ma käin vahetundide ajal seal käsi pesemas rohkem kui normaalne on ja seda ainuüksi sellepärast, et sooja saada. Eile veetsin ma kodus vannis kuumas vees olles tunde, sest igalpool mujal on mul nii külm. Btw, ma ei istunud seal niisama, lugesin kohustuslikku kirjandust järgmiseks päevaks (aka tänaseks) läbi. Mul on vähemalt hea meel selle üle, et põrgus oleks mul hea ja mõnus olla.
Ma arvan, et ma ei jaura siin rohkem. Üritan teha küüntepostituse ära nüüd kas siis täna või millalgi lähiajal. Mulle meeldiks kui ma saaks selle tehtud täna, aga eks näis.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar