my brain sneezed

 Guys, I got an email about my last post. Like an actual email about the topic I talked about. Selles kirjas mainiti seda, et ma tundun olevat selline inimene, kes endale teisi väga lihtsalt ligi ei lase. See on tõsi. Ma tõepoolest ei lase endale kergekäeliselt inimesi ligi. Paljud inimesed on minu jaoks väsitavad ja mulle on hakanud meeldima üksinda olla (it doesn't mean that I don't enjoy being with my friends, oh I do, but I also like being with myself). Üksinda olemine on nagu enda laadimine, mis valmistab mind ette inimesteks. Ma vajan seda laadimist. Inimeste keskel olles hoian ma rohkem omaette, sest patareide säästmine on ka kaunis oluline. Minu jaoks kogu see süsteem toimib. Mulle meeldib see süsteem. Jah, ma vingun vahepeal selle kohta, aga tegelikult on kõik korras ja mul on sõbrad täiesti olemas ja see teadmine teeb mind iga päev rõõmsamaks.
 Ma ei plaaninud seda teemat üldse lahkama hakata ja veel vähem plaanisin ma seda teemat 2 postitust järjest lahata, aga just to make it clear - mul on toredad sõbrad, mul on toimivad süsteemid, ma tean masinaid, ma tean mis toimps ja kõik on selles osakonnas okei. Cool. Let's move on.
 Ma tahan täna oma päevast rääkida. Minu päev algas kaunis nõmedalt. Esiteks olin ma 3 tundi ainult magada saanud. Well, päeva jooksul ja hommikul see erilisi probleeme ei ilmutanud, but still. Praeguse seisuga tahan ma sooja teki all magusaid unenägusid näha juba väga, väga... väga. Teiseks jäin ma hommikul kahest bussist maha. Kooli jõudsin ma natuke enne kolmanda tunni lõppu. Aga vähemalt jõudsin, right? Koolis omandasin teadmisi ja lasin, ilmselt natuke varem kui oleks pidanud, sealt jalga, et semuga kokku saada. Semuga. Sest mul on semud. I swear I have friends!
 Õhtul koju jõudes olin ma väsinud ja tundsin end kaunis halvasti. Mulle üldse ei meeldi see, kui mu tervis peaks nüüd kuidagipidi jukerdama hakkama. Homme on keemias töö ja ma kavatsen selle ära teha ja ma kavatsen selle hästi ära teha. Muide... ma ei mäletagi kas ma olen siin pajatanud oma ajaloo referaadi kirjutamise seiklustest, aga ma kirjutasin õpetajale põhjaliku ja igati korraliku referaadi, mille eest ta mulle nüüd ekooli ühe pani. Fuckin' thanks, turtle! Karta on, et homme ootab ees üks põhjalik ja natuke kurja alatooniga jutuajamine. Teist referaati plaanin ma hakata kirjutama nüüd sel nädalal vabadel päevadel, sest ma olen täpselt nii asjalik ja tähtajad niidavad juba ka vaikselt.
 Ma arvan, et kedagi ei huvita tegelikult mu päevased tegemised eriti. Mind ka ei huvitaks, but I'm kind of stuck with them.
 Thank you, come again.