Hei. Ma peaks kirjutama. Õigupoolest ma ei pea, sest keegi ei käsi, aga ma tunnen et pean, sest ma ei taha, et see tore asi, mis meil siin käimas on, ära sureks. Wow, see kõlab tuttavalt.
Varem sain ma naljatades öelda, et vähemalt koolielu on mul veel kontrolli all. Well... Ma enam ei tea kas see päris tõele vastab. Vaadates ekooli oleks nagu kõik korras. Viied ja neljad istuvad seal ja kõik justkui kinnitaks, et kõik on korras, aga tunne on selline nagu... õõõ. See tunne võib mul olla ilmselt sellepärast, et mul on nüüd mingil määral suurem pinge peal, sest ma elan kodus. Ema käib pidevalt pinda, et ma kõik kohe ära õpiksin ja ma ei saa enam oma aega nii planeerida nagu ma seda enne tegin, kui ma kodus ei elanud. Ma sain kõigega siis suurepäraselt hakkama. Ma teadsin mida ma teen, ma teadsin millal ma seda teen ja ma sain kõigega suurepäraselt hakkama. Praegu käib mul lihtsalt ema järgi ja nõuab, et ma teeksin asjad ära siis ja kohe, mis äratab rebeli minus ja ma ei taha enam midagi üldse teha. Me oleme sellest rääkinud, aga me oleme jälle samas punktis tagasi, kus mina viibutan keskmist sõrme kodutööde suunas, mille ma omal ajal nii või naa ära teeksin. Ma poleks praegu koolis nelja-viieline, kui ma poleks linnas elades ise oma aega planeerida osanud.
Let's see. Homme tõotab huvitav päev tulla. Ma lähen jällegi H&M'i avamisele, sest ma ajan taga ühte jopet, mille saamisega mul eelnevalt õnne ei olnud. Kahjuks. Kui ma oleks selle sealt kätte saanud, oleks kogu see draama olemata. I mean need avamispäevad on nii inimesterohked ja iiveldama ajavad, et ma tahaks need vahele jätta, aga elu on näidanud, et nende toimudes juhtub alati midagi positiivset ja see kind of julgustab mind minema. + mu ema käskis mul selle jope kätte saada.
Peale H&M'i lähen ma tädipoja neiu sünnipäevale. Nii ta mul vist kavas on. Jep, kalendris olemas. Jep, mul ei ole tegelikult kalendrit... tjah.
Mu emal on külalised ja ma tahaks praegu pesema minna ja hakata tudule sättima, aga seal on inimesed ja ma ei taha end kogemata nende ees paljastada. I mean... arvestades minu õnne juhtuks see nii või naa.
And I am capable of making friends! A new fucking ground-breaking discovery! I am actually able to make friends holy shit how the hell did that happened and where was I then?!?! holy shiiieeet. I just can't anymore... I am so sorry.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar