Aga milline oleks minu kaksik? Kas tema maadleks praegu kurbusega? Kas tema jaoks oleks inimestega suhtlemine probleem? Kas ta oleks minu vastand või minu koopia? Või oleks ta kõik see, mis ma soovin ise olla? Kui ma sõbrannaga sel teemal rääkisin, siis tegin ma oma õest täiusliku tüdruku. Mitte ilmtingimata enda mõistes täiusliku, vaid pigem tänapäeva noorte mõistes. Ta oleks täpselt selline inimene, kellega iga noor hängida tahaks. Ta oleks avatud, pingevaba, kindlameelne ja teaks täpselt mida tahab ja millest tal puudus on. Ta oleks nagu unistus, kellel on minu nägu. Ja siis olen siin mina... mina, kes istub päevad läbi internetis, jumaldab oma koera ja üritab elu eest endaga hakkama saada. Täiesti tahtmatult kujutasin ma oma õde ette oma vastandina. Kas ma õpiksin temalt midagi või kas ma muutuksin ka lõpuks temaks? Või muutuks tema hoopis minuks? See tundub nii nõme asi millest mõelda, aga see on tegelikult päris huvitav.
YAY, homme kooli. Ma olen nii väsinud, aga võtan veel viimased jõuvarud kokku, et kooliasjad kasvõi korraks üle vaadata. Homme õhtul peaks nendega varem alustama. Oeh.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar