Täna oli kõik imelik. Hommik oli suurepärane, kuigi mu koer tundus palju väiksem ja kõigil oli nii kummaliselt palju aega enne bussile minekut. Imelik. Ise jõudsin kenasti täiesti ääreni täis bussi ja pidin seal seisma. Teel linna pidin ma kuulama kuidas noortel on oma tulevik täiesti selge, räägiti töökohtadest, palkadest ja sellisest vajalikust serious businessist. And I just stood there like: "What are these people?" Jõudes juba Lasnamäe vahele hakkas mul väga järsku väga paha. Kõrvad lõi lukku, ma nägin asju aegluubis (whoa) ja mu jalad otsustasid siis ühel hetkel mulle "mkay, bye!" öelda ja mind enam eriti mitte kanda. Niisiis langesin ma siis maha fucking palveasendisse (ma ise arvan, et kogu see lugu on hirmnaljakas, sest see on lihtsalt nii kuradi ajuvaba) ja üritasin oma halba enesetunnet maskeerida asjade kotti panemisega. Guess what? Kui ma asjad kotti sain oli mul ikka fucking kohutav olla! Üllatus-üllatus! Nii ma seal palveasendis chillisin seni kuni mulle istet pakuti. Ma lihtsalt naersin mõttes, sest i had no idea wtf was happening.
Bussilt maha saades mõtlesin ma õues värsket õhku hingata ja lootsin, et enesetunne paraneb, aga jalad näitasid mulle endiselt keskmist sõrme. Vedasin end siis Foorumisse istuma ja helistasin emale, ise pooleldi naerdes. Ema oli pehmelt öeldes segaduses ja käskis mul seniks paigale jääda, ja Foorumis asuvat kuldset pöörlevat muna vaadata, kuni mul parem hakkab. Ma istusin tund aega Foorumis, kuulasin liftimuusikat ja vahtisin seda kuldmuna. Mugav oli muidugi see, et mu kõrval oli kohe Lush, nii et ma sain imetleda igasuguseid vannipalle ja toredaid asju.
Peale tundi passimist käisin ma kiiruga poes ja ostsin vett. Olemine läks natuke paremaks ja ma ostsin omale beanie (mis oli veel omaette seiklus, sest apparently on praegu moes kassikõrvad igal kuradi mütsil. või siis tutid. like how many balls can you fit on one hat). Well done, me. No ja peale seda läksin ma koju ära ka. Kooli ma ei jõudnudki. Ma hirmsasti tahtsin jõuda ja justnimelt keemia pärast, aga mis seals ikka. Õpin omapead.
Mul on nii imelik tuju ja see kõik seguneb momendil meeletu väsimusega. Koju jõudes vajusin ma suht kohe magama ka, aga kell on juba pool 3. Ma jätan ilmselt igasugu põnevaid detaile veel vahelt ära, aga pole vast lugu. Ma lihtsalt pean tänast nõrkushoogu ääretult naeruväärseks, sest ma sõin hommikul kena hommikusöögi, ma tarbisin vedelikke ja mul ei saanud olla vedelikupuudust, magada sain ma ka... omajagu. Oli mis oli, mind ajab see igatahes naerma. A ja kooli ma ka veel homme minna ei julge, sest mu värisev enesetunne ei ole siiani inimlikumaks muutunud. I hope your day was better than mine.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar