"Aboluutselt täiesti mitte kunagi, mkm."

No mitte kuidagi ei sobi mulle need vihasena magama minemised. Kell oli juba niigi 1 saanud ja tänu lõuna ajal magamisele oli juba teada, et magama jäämine on raskem kui tavaliselt ja siis mõtleb mõni inimene veel enda arust õudselt lahe olla ja ajab mind vist eneselegi teadmata nii kuramuse vihaseks. Esimesed 5 sekundit hommikul olid head. Olin uimane ja pooleldi veel unes nii, et ei mäletanud eelnevast õhtust midagi no ja siis tuli meelde. Olgugi kuidas ma seda eemale peletada üritasin. Kohutav tunne. Mulle ei meeldi vihane olla. Päriselt.

Positiivne oli see, et kooli sain ma täna autoga. See natuke aega kui hommikul sadas ehmatas mu ratturist sõbu ära ja ta veenis oma isa meid autoga viima. Väga hästi. Tööõpetuses sain lõpuks selle liha hautamise, keetmise, praadimise ja ma ei tea mis jutu valmis ja jõudsin isegi oma liniku ära heegeldatud. Äärmiselt põnevad kaks esimest tundi. No ja oma padja sain ma ka sealt lõpuks kätte. Kirjanduses tegime vist mingit lugemistesti tulevikukodudest, mis on põrandast laeni elektroonikat täis. Ei arva sellest väga hästi. Praegu on piisavalt hea. Kehalises sai 60m joostud. Ahjah, tunni algul jooksid mingid lasteaia lapsed staadionil ringi. Jube armas oli. :D No ja siis nägin ma enda lasteaiakasvatajat ka. Alati kui me nt poes temaga lobisema satume, siis tuletab mulle meelde kuidas teised pidid jutustama kelleks nad suurena saada tahavad ja nii, aga mina loll kirjutasin sellest. :D Awesome põngerjas olin. :D Matemaatikas oli kõik hämmastavalt arusaadav ja füüsika oli mõttetu. Seitsmenda tunni ajal valmistasin ma omale ilusa füssa spikri ja kaheksanda tunni ajal läksin sama ilusti seda kt-d järgi tegema. Usun, et läks ka ilusti. Kuidas siis muidu?

Praegu virisen oma selja pärast ja üritan end väga kangekaelselt ärkvel hoida. Kõrval istub kohvitass ja ees on paberileht, et ma saaksin lõpuks ometi alustada mingit ajaloo uurimustöö tegemist. Edu mulle sellega.

Thank you, come again.