woof woof

Kodus on hea olla. Päriselt ka.

Kodus olemist hakkasid segama ainult need kuramuse kõhuvalud jälle. Täna öösel ma vb siis korralikult magada ei saagi. Jamps.

Võlgnen ka kellegile suure vabanduse. Seega - palun vabandust! Ükskõik kui jama ka blogi vahendusel vabandamine poleks... Millalgi järgneb ka näostnäkku vabandus. Ausalt.

Ma olen vist mingitmoodi mineraalveest väikestviisi sõltuvuses, aga see ei saa ju kuidagi kahjulik sõltuvus olla. Ega ju?

Ja ma pean mainima, et ma igatsen meeletult kellegi häält kuulda. Lihtsalt mainin või nii... tjah. Kui veel igatsusest rääkida, siis ma igatsen suve ja oma neljajalgseid semusid Kaberlas. Ma pole neid vist sügise algusest saadik näinud. Päris jõhker. Loodaks lähiajal ennast ema tööjuurde sebida, et oma semukesed siis lõpuks jälle ära näha. Tõsiselt, ma nii haigelt igatsen neid.

Thank you, come again.