hello hey

Endiselt arvamusel, et kodus on praegu hea olla. Üksi ma mõtlen. Mõtlesin hakata teistkordselt lugema ühte oma lemmik raamatutest John & Mary. Jõudsin kuhugi poole peale. Raamat on endiselt sama hea kui täpselt aasta tagasi lugedes oli.

Homme võib mind juba arvatavasti koolis näha. Seda enam tahan ma kooli minna, et seal ei pea nii kaua passima enam. Kaks tundi pidi olema + mingi väike aeg kolmandast tunnist ka ja siis klassiga linna balletti vaatama. Ei saa kurta lihtsalt. Neljapäev tuleb jälle jamalt pikk ja ebahuvitav ja ma pean vene keelt minema järgi tegema... Reedel saab viimasest tunnist ära mingit etendust vaatama, niiet see on hea, kuigi muusika tund võtab igasuguse isu enam sel päeval kooli ilmuda... Lihtsalt milleks ma selle sõnavara pähe pean saama, kui see peale hindelist tööd kohe meelest läheb... ja kui mul üks sõna teisiti kirjas on läheb ka kohe hinne maha. Ma tõesti ei viitsi enam. Tekib kiusatus lihtsalt õpik lahti võtta ja sealt kõik maha kirjutada... ja et õpetaja siis rahul oleks! Samas ma ei saa aru ka sellest miks terve klassi õpilased ükshaaval laulma peavad. Et õpetaja saaks nendega nende keelejuurikate pingul oleku pärast möliseda ja käskida suulage tõsta? Täielik mõistatus. Päriselt ka. Ja lisaks sellele ei mõista ma seda, kui mõne laulu sõnad, mis peavadki peas olema, on pefektselt peas, aga hinne tuleb ikkagi neli, sest emotsionaalsust pole piisavalt. Kas ma peaksin seda lauldes nutma hakkama või?! Jube elu.

Olles nüüd piisavalt bitchinud, ma lõpetan selleks korraks. Aidaa.

Thank you, come again.