viieteistkümnes esimene mai

Päris tore oli hommikul ärgata ja siis umbes 20 korda äratust veel kümne minuti võrra edasi lükata. Magama läksin vist ikkagi enne kolme. Like 10 minutit enne? idk. Igatahes peale ärkamist käis hull sagimine, aga lõpuks jõudsin ikkagi õnnelikult õue. Väljas ma enam nii õnnelik ei olnud, kui avastasin, et mul on suur võimalus sellise tuulega ära lennata ja et mul on vägavägaväga külm. Tatsasin siis koos paari semuga nagu pingviin laada poole. Kusjuures selle aasta laat tundus kuidagi asjalikum kui eelmiste aastate oma. Ühed jube armsad kõrvarõngad sain ning isegi hinda õnnestus natuke alla kaubelda jaaa mingi sädeluse sain ka. Sellist sädelust olin ma nagu väärakas igaltpoolt otsinud. Lõpuks leidsingi. Jess. Kuna Marili sai vahepeal mingitsorti ärevushoo, siis põgenesin ma koos Triinuga vahepeal tema juurest ja istusin lihtsalt laada keskel puhates ja külmast värisedes. Isegi paar pilti on sellest nagu näha. Lõpuks mõtlesime siiski tagasi minna, sest ma hakkasin juba mustikamahlapulka meenutama. No veel natuke tõmblemist seal ja siis mõtlesime koju ära minna. Marili jäi veel sinna, sest tal oli mingi haige raha kulutamise vajadus ja kõik pidi sendi pealt otsa saama. Mis seals ikka, las laps olla.

Õhtul oli veel plaan grillima minna, aga see jäi katki ilma ja laiskuse pärast. Mul on kusjuures siiamaani külm. Tüüpiline külmavares. See ongi üks põhjus miks ma suve nii haigelt tahan - siis on soe!

Ma tahan homme ema tööjuurde minna. Niunäu, oi kuidas tahan.

Thank you, come again.