Eile sai emaga linnas toimetatud. Kahjuks ei saanud me oma vajalikke serious business asju aetud, 'cuz we were too busy shopping. Ja mina veel mõtlesin, et mul on suveks kõik vajalik olemas... I've never been so wrong. Ostsime kokku retuuse ja papusid, aga odavalt! Meie korteril siin on suurepärane asukoht. Tõsiselt. Kõik vajalik ja täiesti ebavajalik on kohe käe-jala ulatuses. Siit edasi saaks ainult hullemaks minna. :)
Täna tuli ema tagasi. Koos Bonniga. Ma olin nii põnevil, et võisin nutta. Ma reaalselt istusin akna peal ja ootasin. Kui neid lõpuks nägin, siis jooksin nagu Usain Bolt neile vastu. Kui mu beebi mind nägi, siis tormas ta mu poole sellise hooga, et ema oleks pikali lennanud. Bonnile meeldis liftisõit, kuigi ta oleks eelistanud minna trepist... vähemalt ta arvas nii. Alguses tegi ta siin oma paanikaringid, mida ka oodata oli, aga praeguseks on ta täitsa maha rahunenud. Tundub, et talle meeldib siin. Ta saab siin rahulikult istuda ja aknast välja vaadata, mis oli ta suur soov ja homme lähme me uut koerte aedikut avastama. Btw, tänud härra Savisaarele selle eest. Nüüd peame me sõitma 3 peatust edasi, mitte 30 and that's pretty great.
Õhtu on olnud rahulik. Sõime parimat sööki üldse ja Bonni on olnud täielik kaisukas. Mingil põhjusel ma muretsen natuke ta õhtuse tuduaja pärast, sest ta on ikkagi uues kohas ja seni pole ta väga usaldanud siin magada, ilma minu kõrval olemata, aga we'll see how that goes.
Ootame, vaatame homset, mis peaks päris huvitav olema.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar