Käisin täna laadal. (Hommik oli mul ka igapidi kohutav, aga ma eelistan sellel teemal mitte peatuda.(:) Laat oli nagu laat ikka. Palju inimesi, palju lapsi, palju koeri ja palju tüütuid müüjaid, kellel õnnestub sind kohutavalt hästi vaimselt mõjutada ja panna end, nende leti juurest lahkudes, tundma jubeda inimesena. Täna nägin ma ka üht enneolematult ülbet müüjat, kes lihtsalt teiste inimeste huumorit absoluutselt ei seedinud ja oleks ilmselt kellelegi oma kadakast valmistatud kuumaalusega äsanud. Ma tundsin seal seistes meeletut ebamugavust ja soovi põgeneda, aga mu emast sai sassy bitch, niiet... oeh. Laadal oli jällegi mu lemmik lett püsti, kus oli meeletus koguses ehteid ja ma sain endale ühed kaunid kellaga kõrvarõngad. Eelmisel aastal õnnestus mul sealt saada öökullikõrvarõngad, mis on mulle väga oluliseks saanud (don't ask) ja kusjuures veel päris mõistliku hinnaga. Aga jah, mul õnnestus saada veel ühed kõrvarõngad ja siis veel ka sokid. Olin rahul.
Koju oli enneolematult hea jõuda. Jube uni tuli ka peale, aga üritasin end siiski elu eest ärkvel hoida, tehes enamvähem mitte midagi. Vau, küll ma olen võimekas...
Õhtupoole käisin Bonniga õues asju avastamas ja vedelesin veel teleka ees vaadates kuidas selgeltnägijad igasugu juhtumeid lahendavad. Praegu tahaks ka juba magama minna, aga samas peaks ka oma kampsunile pärid ära kinnitama. Vahel oleks hea oma klooni omada. Oeh.
Homme lähen linna. Jei, kodunt saab ära, awesome. Ma olen enda jaoks mõistatus, sest mulle on okei lahkuda oma pesast, kus on oh-kui-mõnus ja oh-kui-rahulik, et minna linna inimeste keskele, kes võivad olla potensiaalsed vägistajad ja mõrvarid. OHT ON IGALPOOL! Ma vajan oma ellu pipragaasi ja elektrišokirelva. Pane kõrvataha, Jõuluvana.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar