all i do is win, win, win no matter what

Käisin täna Triinuga sulgpalli mängimas (pildid sellest tulevad ka varsti :D). Kuna varsti peale seda rahmeldamist oli igasugune jaks kadunud, siis suundusime ta ema tühja korterisse. Seal uurisime unenägude seletajat, et teada saada, mida mu kahtlane uni oli tähendanud. No pmts soovige mulle edu ja lootke, et ma ellu jään. :D Kõik oli nii hull lihtsalt. Ja kui ma mingi juhuse läbi ellu jään tulevad mul ikkagi mingid jõhkrad probleemid ja hädad ja ma ei tea mis kõik veel. :D Seega tõesti edu mulle. :D No ja kui see kõik mind juba masendusse viinud oli hakkasime sirvima mingeid eneseabi raamatuid, jooga raamatuid ja mingeid rännaku raamatuid. Rännaku oma võtsimegi ette. Kõigepealt rännak täiskasvanutele: Algus oli kohutavalt naljakas. "Mine, ole selles hetkes täiesti. Ole selles kogu ihu ja hingega. Hinga seda sisse... ja välja." No ja siis hakkasin ma kohutaval kombel naerma. :D A ja raamatus oli veel sulgudes, et rännaku läbi viija ei tohiks lasta rännaku tegijal selles hetkes püherdada ja täpselt seda ma tegingi - püherdasin naerdes. Läksin ilmselt liiga 'sellesse hetke'. Kuna see rännak ei tundunud midagi peale naerukrampide tegevat võtsime järgmise rännaku raamatu, mis oli lastele. See oli huvitav. Algus oli küll samasuguseid naerukrampe tekitav kui eelmises raamatus, aga no jah. Mäletan sellest seda, et juttu oli kosmosesüstikust, hambaaugust, sädelevast kümneastmelisest trepist ja sädelevast uksest ja sellest kui palju armastust ja tuge jnejnejne sealt kiirgub. Kui see 'rännak' läbi olin jäin ma pmts magama. Haige uni tuli. Läksingi siis edasi koju sööma ja magama ja siin ma nüüd olen.

Homseks on mul natuke plaane ka. Peaksin linna minema vot. Loodaks siis unenägude seletaja põhjal, et jään ellu. Vot.

Thank you, come again.