Mingil teadmata põhjusel on mul praegu raskusi hingamisega ja iga sügavam hingetõmme ajab köhima. Natuke jube. Lisaks kõigele lõin ma käega võimalusele nüüd öösel teleka ees passida. Kodus ei õnnestuks see kuidagi. Liiga palju põhjuseid. Igatahes, kobisin nüüd siia oma nurka ja lõpuks olin ikkagi sunnitud 6 korda maja peale oma asju otsima minema. Kord olid kõrvaklapid kadund ja kord otsisin veepudelit. Palju põhjuseid.

Hakkasin mõtlema tutvumiste ja sellise jama peale. Nt tutvused neti kaudu. Alustad kellegagi suhtlemist mõne naeruväärse suhtlusportaali kaudu, toon näiteks rate.ee, kuna sealt olen isegi palju tuttavaid saanud. Tutvud seal kellegagi, hakkad temaga edasi läbi MSNi rääkima, lõpuks jagad oma telefoninumbrit ja vahest saad isegi kokku kui võimalik ja kui kõik hästi läheb jääb see sõpruselaadne asi püsima. Teisel juhul piirdub asi MSNi või numbri jagamisega ja paari kuu pärast saadad sellele samale tolleaegsele super semule kirja: "Kes sa oled? Kust ma sind tean?" Seda viimast varianti juhtub paraku rohkem. Minul vähemalt küll. Kurb.

Mul on kohutavalt igav. Ja praegu meenus, et ma pidin paar filmi ära vaatama, et end väheke harida, aga minu mälu... krt, mis filmi ma vaatama pidin?!?! :D:D

Praegu on mingil põhjusel kiusatus hakata voodil hüppama samaaegselt lauldes mingit jaburat lugu. Don't ask why. Keegi ütles midagi... nüüd sai juba liiga palju öeldud tegelt. A las ta olla.

Tekkis soov minna külmkappi rüüstama. Nomnommiks ikka isuga. Tegin täna (või noh, kella järgi juba eile) avastuse, et selle suhteliselt pisikese külmetuse tulemusena olen ma veel kondisemaks jäänud kui enne olin. Enne... enne polnud mul kondid nii jõhkralt väljas... enne polnudki need väljas, aga nüüd... mul hakkas enda peegelpilti nähes paha. Päris ausalt. Jäi mulje nagu ma poleks toitu näinudki. Lihtsalt õudne. Selgroog väljas, ribid nähtaval. Jube, õudne, kole. Nüüd hakkan lihtsalt toitu alla kugistama. Sellist peegelpilti ma enam küll näha ei taha.

Thank you, come again.