@ home again

Öösel magasin ma küll jube hästi. Selline 'madratsiga-ühte-sulamine' käis. Mõnus uni oli ja siis hakkas mu telefonis äratus tööle, et ma kooli läheks! Minu mälu... mul lihtsalt pole seda. Hea, et mulle oli tulnud ka sõnum, et kogu selle asja organiseerimine, mida ma oleks pidanud minema organiseerima oli juba... organiseeritud. See oli super. Homseks mul ka juba plaan paigas ja ega ma seda väga muuta ei tahaks, et ma peaksin ennast suvel kooli vedama. Nojah.

Päeval sai veits Põhjakeskust vallutatud. Käik osutus lõpuks väga kasulikuks. Ma sain omale need teksad, mida ma olen nii kaua taga ajanud. Mul on uskumatult hea meel. Tunne on umbes selline nagu viie aastasel tüdrukul, kes on 4 aastat poni tahtnud ja nüüd lõpuks selle poni ka sai. Vot nii uskumatult hea meel mul ongi! WHOA! Ma ei oska rääkidagi õnnest no. :D:D Ma oleks nagu 7 poni saanud! :D

Ma lihtsalt pidin lemmikloomapoest ka läbi käima ja ma nägin ühte tuhkurt, kelle küüsi lõigati. Esiteks: mul polnud õrna aimugi, et lemmikloomapoodides lemmikloomade küüsi lõigatakse ja teiseks: SEE TUHKUR OLI NIIIIIIIIIIII KURAMUSE ARMAAAAS! Need pisikesed silmakesed ja käpakesed ja kõrvakesed... ja kõik see muu ninnu-nännu. Pmts ma lihtsalt sulasin. Jah.

Tagasi Kuusallu sõitsime suht vara. Poole kolmeks olin ma kindlalt juba kodus. No ja siis magasin ma pmts kella kuueni. Hurraa unele! Bussis oli mul ka võimalus laiutada ja magada hambad laiali, aga oh ei. Ma olin seekord lihtsalt jobu. Seekord kirun ma ainult ennast. Tjah.

Momendil ootan ma, et mõned inimesed end MSNis ilmutaksid, aga tundub nagu ma jääksingi ootama. Ainult natuke jama olukord. -.-' Aaaaga homme olen ma linnas. Nii et on täiesti võimalik mind seal näha... koos selle vihmaga mida homseks lubati. Ilma kallal viriseks ma ikka küll korralikult, aga las see jääb.

Thank you, come again.