"Passive me, agressive you."

Täna oli mul äratusega täpselt sama asi kui eile. Kohutav. :D Aga lõpuks siiski veeretasin end voodist alla ja see on positiivne.

Robin käis ka täna siin. Siis me mõtlesime mu toa remondi peale. Planeerisime missugused seinad võiksid olla jne. Asi seega edeneb kuhugi poole.Tahaks loota, et enne kooli algust on mu tuba siiski värvi vahetanud ja ei kordu eelmine suvi. Eriti tahaks veel, et eelmine suvi ei korduks. See oleks lihtsalt super. Aga see on tegelt juba teine teema ka.

Homseks plaanid puuduvad. Äkki olen nii lahe, et istun kella viieni üleval ja siis ärkan millalgi... hilja. Ei. Mõttetu oleks. Aga küll ma tegelt endale homseks ka mingeid plaane tekitan.

Õhtu poole leidsid aset veel mitmedki küla draamad... või selle kortermaja draamad, aga see pole minu asi siin rääkida. Ennem pugistasin ma küll selle kõige toimumise ajal naerda. Lihtsalt naeruväärseid olukordi tõmmatakse endale kaela. Tjah.

Kohutav uni on praegu, aga mingil põhjusel üritan ma end ikkagi piinata ja natuke veel üleval istuda. See on see mõttetu inimese mõttetult raske elu.

Ja see pilt sissekande alguses on lihtsalt jube armas. :D

Thank you, come again.