Thank you, come again.
neljapäev, 9. juuni 2011
mu kaks põnevat päeva
Kõigepealt kolmapäevast. Ilmselgelt tulid vahele mingid arusaamatused ja ma pidin minema bussiga. Positiivne on see,et nägin oma Rakvere tädi. Tjah. No ja siis ajasin ma ns bussiaegu segi niiet pidin veel pool tundi bussi ootama. See oli tore. Sain veits sugulastega koos istuda. Taaskord mainiti sarnasusi nukuga, mida mina mingil põhjusel kuidagi ei näe. No las see olla. Siis jooksin bussi peale ja andsin vanematele märku, et olen veel elus ja kui linna jõudsin tegin niisamuti. Kohati kahetsesin väga, et rääkisin sellest, mida unenägude seletajast olin teada saanud. :D Nojah. Natuke chillisin ma linnas nagu täielik loner. Käisin poes, saatsin issi bussile ja jäin peale seda parki istuma. Mu vastas istusid kaks hallipäist vanameest ja ma poleks eluilmaski usunud, et need kaks jäävad mind suud matsutades üksisilmi passima. Kuna mul hakkas üsnapea väga imelik liikusin järgmise pingini, aga üks vanameestest tuli mulle veel järgi ja passis edasi. No mida muud mul üle jäi kui hakata lihtsalt vastu passima. Ma põrnitsesin nii intensiivselt, et tal hakkas endal imelik ja ta läks ära. Super. Natukese aja pärast tuli Robin, kellega me tükk aega mööda linna ringi tuiasime ja hiljem Saku Suurhalli Jamiroquai kontserdile läksime. Ma jäin kontserdiga rahule, kuigi me sealt varem ära läksime. Oli huvitav kuulda natuke teistsugust muusikat kui ma ise tavaliselt kuulan. Niiet jah, mulle meeldis. Hiljem tulid mulle sugulased järgi ja ma jäin linna nende juurde ööseks. Nüüd juba neljapäevast. Hommikul oli kell 7 äratus, sest inimesed pidid tööle minema. Kuna mul lõpuks õnnestus kuskil kella kahe paiku magama jääda vist, polnud uneaeg mulle piisav, aga las see olla. Sugulased sõidutasid mu kesklinna, kust ma ilusti bussi peale sain. Buss tegi Valkla hooldekodu juurdes mingi kahtlase pöörde ja sõitis läbi Salmistu nii, et ma läksin siis natuke paanikasse, sest ümberringi oli pidevalt mets ja kui ma ei eksi nägin isegi merd. Kerge paanika tekkis, aga see kadus ka kohe kui kool nähtavale tuli. Hakkas kergem kohe. Niisiis, koju sain ma ilusti. Kodus vajusin ma kohe magama ja kuna päeval ma end lihtsalt liigutada ei viitsind pikutasin ma kella kolmeni voodis. See oli lõbus. Edasi ma ei mäleta mida ma tegin. :D Super. :D No ja nüüd tšekkisin mailbox'i üle ja sain teada, et ma saan linna oma passi järgi minna juba niiet nüüd millalgi jälle linna. Homseks mul vist plaane pole veel. Äkki tekitan neid natuke, aga eks näis.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar