Thank you, come again.
esmaspäev, 6. juuni 2011
"Sul on ühe mu lemmik multikategelasega sarnane hääl."
Nagu meie pere puhul normaalne on jõudsime emaga viimasel hetkel bussile. Aga jõudsime! Vahepeal hakkas emm mind milleski süüdistama ja ma ei saanud täpselt arugi milles, mõtted olid totaalselt mujal ja edasi hakkasin ma lihtsalt külmalt ignoma. Selle asemel, et kedagi süüdistada, võiks ju lahendusi välja mõelda. Mõne aja möödudes sikutati mult kõrvaklapid kõrvast ja küsiti miks ma midagi ei vasta. Ma lihtsalt ei leidnud mõtet hakata bussis kisama. Ma saan ju samahästi vaikselt kõiges süüdi olla, täiesti ilma igasuguse kisata. Kui olin seda öelnud nägin natukse aja pärast oma süles väikest vabandavat kirjakest. Bussilt maha saades läksime jooksuga migratsiooniametisse passi asju korda ajama. Oligi täpselt nii naljakas kui olin ette kujutanud. :D Ei pidand pettuma. :D Seal läks meil isegi päris kiiresti. Pool tundi kuskil. Imestasin, et me veel pool tundi ootama ei pidanud. Vedas isegi. Mu klienditeenendaja arvas vist, et ma olen 10 aastat noorem kui tegelikult. Minuga rääkis ta igatahes küll nii. Kuna kodus süüa ma ei jõudnud oli järgmine sihtpunkt kohvik. Seal kugistasin kiiresti mingi prae alla ja panin jooksu juba mingisse trolli või trammi peatusesse. Sellega jõudsin Ülemiste Keskuse juurde ja seal läks möllamine lahti. Kõigepealt käisime ühes lemmikloomapoes Chillale uut puuri otsimas. Õnne meil polnud. Ainus chinchillade puur oli meie korteri jaoks liiga suur. Kahju oli küll, sest puur ise oli väga korralik ja ilus ja mis kõige tähtsam - ei sisaldanud plastikut, mille Chilla oleks saanud kohe ära närida. Kahju oli seda sinna jätta. Aga selle eest saime me sügavkülmkirstu!!! Tegelt pole ma sellest erilises vaimustuses. Hirmutab veel külalised ära sellega. "Kui te hästi ei käitu olete te õhtuks selle sees." Umbes nii. Kui koju jõudsin vajusin tudusse ära. Üks asi oli see, et linnas jooksmine väsitas ja teine see, et öine uni polnud piisavalt pikk. Tjah. Ahjah. Ma proovisin linnas ühte kleiti, millesse mul kuidagi väga kiinduda õnnestus. Tavaliselt pole ma kleidi ja seelikuinimene, aga krt see kleit oli lihtsalt jube armas. :D Olgu nii, ma lähen keksin nüüd mööda oma vikerkaart koos valgete küülikute ja ükssarvedega uutele rohuväljadele.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar