teisipäev, 23. juuni 2015

burn, baby, burn!


Kuigi ma olen käinud kahes koolis, loen ma ikkagi enda päris klassikaaslasteks neid, kes minuga Kuusalus koolipinki nühkisid. Käisin siis oma lennu lõpetamisel ja tundsin end ühes uhkete lapsevanematega üliuhkena. Ma vesistasin aktuse ajal korralikult... as i do. Eriti ajas veevärgi jooksma kunagise lasteaia kasvataja seal olek. Kõik võimalikud nunnufaktorid ajavad mind nutma. Can't help it. Tears of nunnu. Õnnitlesin vanu klassikaaslasi, jälle oli nunnu. Mul on hea meel, et seal sain olla.
 Pühapäeval käisin juba jaanipäeva tähistamas. Ma ei saa ikka veel päris täpselt aru mida jaanipäeval tänapäeval enam tähistatakse, aga ometi olin ma kohal ja vaatasin kuidas lõke põleb. Lõkkes polnud eriti midagi eripärast ja kuna tegemist oli pühapäevaga, siis lagunes rahvas kaunis kiirelt laiali. Kohe kui bänd oli lõpetanud mängimise, hakkas inimesi platsil järjest vähemaks jääma. Mulle meeldis, et lõket püüti veel hoida. See oli cool... võinoh, ainus soe asi, mis väljas olemas oli. Don't get me wrong, ma olin külmaks täiega valmis. Mul oli kotis pusa ja paks sall olemas. Mul on lihtsalt hea meel, et mul neid vaja ei läinud. You go inimesed, kes viskasid pingiks olnud puupakke lõkkesse!
 Ma ei tea mis ma täna peale hakkan. Jaanipäev sai nagu tähistatud juba, aga ometi küsitakse kus ma täna veel hängin ja mis ma teen. I don't know man, I'm just probably gonna stay at home and watch RuPaul's Drag Race. Ma olen paari päevaga kiindunud Willam Belli. Ma veetsin terve eilse päeva vaadates Beatdown'i ja täna hommikul õppisin tegema drag make-up'i. Ma ei tea kas ma peaksin enda üle uhke olema või end ikkagi täna välja sundima minema. We'll see. Arvestades seda kui julm yolo-mode mul praegu peal on, võib kõike juhtuda.
 Ma käisin eelmisel nädalal uut fashionbloggerit pildistamas, nii et varsti on ka seda oodata. Mõtlesin, et oleks olnud äge comeback peale nii tõsiseid teemasid ja lammutavat depressiivsust, aga lõpetamine tuli vahele. Leidsin, et pean väljendama kui uhke ma kõigi lõpetajate üle olen. You did the thing! Go you!
 Thank you, come again.

teisipäev, 16. juuni 2015

esmaspäev, 8. juuni 2015

millalgi




 Vabandan, kui ma ehmatasin kedagi oma eelmise postitusega. Aeg on raske ja mul on vaja oma mõtteid korrastada. Mõtete korrastamise protsess muutub vahel kaunis keeruliseks ja kui elutüdimus ka kuklasse hingab ning "Asleep" repeat'i peal mängib, siis jõuan ma vahel kaunis hirmsatesse kohtadesse. Olen surmani tänulik oma sõpradele ja pisikesele peerukotile postituse algul olevatel piltidel. Aitäh! Millalgi räägin ehk asjadest lähemalt, aga ma pole veel valmis. We'll see kas olengi selleks kunagi valmis. Ka see on võimalus.
 Avastasin The Vaccines'i uue albumi ja The Drums'i mitte nii uue albumi ning ma olen oma leidude pärast nii elevil.
 Thank you and, please, come again.