Have the courage to fail big and stick around. Make them wonder why you're still smiling.

 Esimesed 2 tundi olid nunnud. Kudusin oma nunnut roosat salli ühe nunnu tooli peal ja vaadates nunnult väga palju nunnut kella. Ühesõnaga nunnu. 

 Kolmas tund oli kuidas oli. Geograafia pole just mu lemmikum tund, eriti siis kui õpetaja kuuleb kõõrdi ja ei erista minu ja mu klassikaaslaste hääli. Pole viga. 

 Neljas tund oli ka kuidagi. Peale seda tundi muutus mu enesetunne väga kehvaks. Selline rõve nõrkus ja värk. Oletasin, et vedelikupuudus, nii et kaanisin meeletutes kogustes vett. Ei hakanud väga parem. 

 Viienda tunni ajal hakkas juba tunduma, et 15. veebruaril juhtunud emotsioonide plahvatus hakkab korduma, aga ma hoidsin end seekord piisavalt hästi tagasi, enne kui midagi sarnast juhtuda jõudis. 

 Kuues ja seega viimane tund läks kiirelt. Meeldiv oli. Ekooli lisanusid üks 4 ja 5. Nagu ma juba ütlesin: "Meeldiv oli." 

 Natuke kurb oli, et Jannul ei õnnestunud täna siia tulla, aga see koduste ülesannete hulk oli tõesti naeruväärne. Niiet kõik oli mõistetav. Ehk pühapäeval. We'll see. 

 Kodus olesklesin. Mõtlesin mis nalja küüntega teha võiks. Harjutasin natuke mustreid ja asju. Hoidsin end seega elueest ärkvel. Ma olen praeguseks niiii väsinud, aga pean veel ootama, et lakk ära kuivaks ja peaks ära ka õppima. Homme olen ma küll koolis tegelikult ainult 3 tundi, sest pean hambaarstile minema, aga sellegipoolest on parajalt asju, mida õppima peaks. 

 Thank you, come again.

Once I put on my headphones, my life becomes a music video.

"Good morning, mom."

Esmaspäeva õhtu möödus youtube'is ja funny cats. Nice one... real nice...
 Hommik oli kohutav. Ilmselt korralikult ärkasin ma üles alles kuskil keset teist tundi. Just siis kui hakati dialooge vastama, mille pidi õpetaja sõnade järgi pähe õppima. See, mida mina kodus tegin, polnud just pähe õppimine (well, funny cats says it all). Ma pmts vaatasin, et tegu on kahe venekeelse dialoogiga, mida me ka tunnis lugesime. Küll oli alles üllatus, kui tänases tunnis selgus, et need oli vaja pähe saada. Samas väga ei kurda ka, sest sain oma nelja kätte. Kohati olen üllatunud, aga ei vingu.
 Neljanda tunni ajal oli loeng ohtudest internetis. Kuigi sel teemal räägitakse tõsiselt iga aasta, siis see loeng oli kuidagi palju huvitavam võrreldes eelnevatega. Päris kahju oli isegi, et see läbi sai. Oleks huvitav olnud veel kuulata.
 Ja just siis kui ma tõsiselt plaanin suusatama minna jäetakse tund ära. Tore, tore...
 Peale tunde käisin matemaatikas natuke hindeid parandamas. Well, ühe töö jõudsin ära teha. Homme peaks ette võtma veel mingi 3 või 5 tööd. Usun, et kahe tunniga jõuab need ikka ära tehtud. Iseasi on see kui laip ma peale homset koolipäeva olen. Loodetavasti veel hingitsen kuidagi. Täna vajusin küll magama ära.
 Praegu lippan pesusse ja siis ilmselt õpin.
 Thank you, come again.

 Esmaspäeva kohta polnud väga vigagi. Nüüd aint loodan, et läheb paremaks.

"Sa lõhnad nagu hamster."

 Ja siis sadas kell 3 öösel Robin sisse. Olgu nii.
 Kuna plaanides ilmnes see naljakas muutus, siis ei jõudnud ma seda riitsinusõli ja muna maski pähe endale määrida. Tuleb välja, et see nali lükkub järgmisele nädalavahetusele. Kindel on see, et ma teen selle igatahes ära. :D
 Kooli ma minna ei taha. Usun, et siin mingit uudist pole.
 Vaatasin just ära filmi Enternal Sunshine of the Spotless Mind. Oli päris huvitav isegi.
 Nüüd lähen... teen asju, et saaks magama minna kohevarsti.
 Ahjah. Tuju on ka märgatavalt parem. Täna ei õnnestunud kedagi nutma ajada. Aga samas, mul on veel natuke aega. ;) Nüüd kõlab see juba nagu eesmärk... jama.
 Thank you, come again.

too often, the only escape is sleep

 Pole väga jututuju. Olen täna kõigi vastu olnud kuri ja üleüldiselt vastik. Õnneks pole väga paljudega kokku puutunud. Pole mingit tuju midagi teha, midagi öelda ja üldse olla. Pole nagu midagi rohkem teha siin. Väga sinna nulli kisub jälle. Ja kuigi ma mainisin, et ma enam ei hala siin, teen ma seda ometigi. Ilmselt võtan ette oma suure kaustiku ja heietan paar palakest sellest eneselegi arusaamatust jurast, mis sees istub.
 Enesetunne on väga vilets. Tunne on selline nagu oleks iga hetk kokku kukkumas. Ülim nõrkus, pea käib piisavalt ringi ja jalgadel on võrdlemisi vilets püsida. Samas nagu ei huvita ka selline seisund.
 Thank you, come again.

ja nüüd on käes see koht, mil ma muretsen end mitmevärviliseks, kohe kindlasti ei suuda ma magama jääda ja mu oletused lähevad lolliks

"Good mood, bad mood, ugly, pretty, handsome, what have you; the right person will still think that the sun shines out of your ass."

 Koolipäev oli isegi talutav. Need 30min kestvad tunnid olid väga meeldivad. Õpetajad keskendusid rohkem õpetamisele niiet õpilaste mõnitamiseks ei jäänudki peaaegu, et aega. Saavutus. Aktus oli ka... sisukas. 2 tundi võttis see meilt ära niiet ma ei kurda absoluutselt. Kõik oli väga viis. Eriti meeldis see, kui ma ei pidanud 2 tundi eriti muud tegema kui plaksutama ja ärkvel püsima. Väga meeldis!
 Koju jõudes lendas jõhker uni peale. Üritasin küll mingi aeg ärkvel püsida, aga üle tunni see mul ei õnnestunud. Vajusin magama ära. Tuju oli ka kuidagi kentsakas. Siiani on tegelikult. Kuidagi on selline tunne nagu oleks väga üksi. Jah, muidugi on mu hala siia väga vaja... Parem lõpetan.
 Igatahes jah. Homme või ülehomme või millalgi keeran selle munamaski värgi endale paariks tunniks pähe ka. Ja tõsiselt, parem oleks kui see midagi paremaks teeks. :D
 Thank you, come again.

a ma lähen nüüd tuttu ära ka.

 Pmts jõudsin kooli. Tegin 4 tundi asju. Läksin võrkpallimängudele kaasa elama. Nägin, kuidas meie klass igas mängus pähe sai. Tippasin koju ära. Chillisin Jannuga. Mingi hetk jäin üksi. Vajusin magama. Ema peksis üles. Pesin näo ära ja otsustasin nüüd uuesti magama minna.
 Ja tuleb välja, et on olemas ka selline võimalus, et ma helistan kellelegi magades. Kes oleks osanud arvata eks? Olen ise sama üllatunud jah.
 Thank you, come again.

you and I'll be safe and sound.

 Ärgata oli üllatavalt kerge. Ma olin mingi 5 minutit enne äratust isegi ärkvel vist. See läks hästi täna.
 Koolis oli täna ainult 4 tundi. Sai need ära istutud ja siis välja lumelinna ehitama. Tjah, kah lumelinn. Lihtsalt hulk lumehunnukuid, millel on mingi nägu või midagi meenutav kuju. Kusjuures mõned neist olid tõesti ilusad ja korralikud. Well, meie klass ehitas suitsunurga ja seene. Mingil põhjusel pole ma absoluutselt üllatunud.
 Kui koju jõudsin olin ma täiesti külmunud. Ma pmts ei tundnud oma väikseid varbaid. Vahva. Digimuutsin oma voodi diivaniks ja seadsin end siia tekkide sisse, avasin arvuti, istusin tumblr'is ja jõin sooja teed. Väga muinasjutuline I know.
 Homseks pean tegema vist mingi plakati, sest ma pean mingilgi määral sellest kooli talispordinädalast osa võtma. Nojah, pole pelmeeni. Saan hakkama küll. Idee on olemas. Kõik on olemas.
 Aitab kah.
 Thank you, come again.

you're gonna catch a cold from the ice inside your soul.

 Kuidagi pooleldi imelikul moel on mu nohu pmts läinud. Paar korda nutsin täna ühe silmaga küll, aga kõik on muidu okei. Wow, Sudafed toimib. Olen üllatunud.
 Koolis oli täna ka kuidagi talutav. No viimane tund oli naljakas. Tahtsin olla niigi hea laps ja vähemalt mingilgi kujul kehalisse ilmuda. Tulemus: sain möliseda ja öeldi, et see tund ei lähe arvesse mul nvn + hakati jahuma midagi mannekeenide koolist (pmts wtf...). Mis siis ikka. Kui tund arvesse ei lähe, siis kohe koju ära. Nii läkski minu üritus kehalisest mingil määral osa võtta. Jalutasin koju. :)
 Laupäeval apteegis šopates leidsin sellise asja nagu riitsinusõli. Jannu oli mulle sellest rääkinud, kui me viimati nägime (ma tänan sind :)). See pidavat kasvatama ripsmeid ja juukseid. Ripsmete peal olen juba proovinud, nii et nüüd ootan lihtsalt millal ma täielikud vasikaripsmed saan. Juustega oli mingi selline jama, et seda õli tuleb segada veel munaga ja millegagi vist veel ja seda jama tuleb peas hoida umbes nii 3 tundi. Well... 3 tundi munapea olla... Parem oleks, et see asi on seda väärt. Võimalik, et millalgi proovin ära. Nt see nv juba. We'll see.
 Ootan neljapäeva ja neid lühendatud tunde juba ka. :3 Jah, ma olen vb natuke imelik sellepärast, aga olgem ausad. Kõik tahavad, et see koolinädal juba läbi oleks... nagu ka kõik teised koolinädalad.
 Praegu hakkan ilmselt õppima ka. Üritan tubli olla ja raamatut lugeda ja kududa ja... jah. Üritan. Vähemalt ei jäänud ma peale kooli magama. No kui siis ainult nii kümneks minutiks.
 Thank you, come again.

those who are heartless, once cared too much.

:3

 See nohu on saatanast. See ajab mind aevastama, see ajab mind vasakust silmast nutma ja see ei meeldi mulle. Võtke see ära!
 Ma pole täna olnud nii õpihimuline kui lootnud olin, aga samas... päev pole veel läbi. Well, päev on, aga nüüd on õhtu ja... jah. Väääga vahva.
 Homme kooli. Ei taha üldse.
 Thank you, come again.

just seducing people with my awkwardness...

awwwww :3

 Reede öösel vastu laupäeva tuli mul geniaalne idee jälle linna minna. Hommikul oli kell 9 äratus ja 12.38 olime kõpsti bussi peal. Ja nii asjad käivadki. Peamine põhjus minna oli see, et mu pisikese squirrelmonkey söögigraanulid olid otsas. Pikka aega istusin raamatupoes ja otsisin kõikvõimalikke õppimist abistavaid ja õpitut täiendavaid raamatuid. Nüüd tuleb homme need lihtsalt ette võtta ja sealt midagi teha üritada...
 Homseks on plaanis veel natuke küüntega jamada ja kindlasti ka lõpuks see Kalevipoeg läbi saada. Ehk siis üritan olla võimalikult tubli ja pai laps. Ehk luban endal ühe filmi ka ära vaadata. We'll see.
 Mul on ülikõva nohu tekkinud. Mul on omad kahtlused, kust see pärit võib olla (tervitused Robinile), aga kindel ma pole. Seega on järgnevatel päevadel mu lemmikjoogiks tee, millest mul juba nii kuramuse kõrini on. Avastan siis uusi tee maitseid või midagi... Edu mulle. Üritan vastu pidada nagu alati.
 Kuna täna öösel käis mu peas ära üks klõps, siis otsustasin nüüd selle jubeda vingumise ja virisemise lõpetada ja midagi teha. Öösel olin muidugi otsustavust täis. Nagu mu lauapealse järgi otsustada võib, siis oli mul sama tuhin ka raamatupoes... aga jah. Ma lihtsalt loodan, et ma saan kõigega hakkama ilma, et jälle taolisi  veevärgi plahvatusi ette tuleks. Olgem ausad, see oli kohutav, mis kolmapäeval juhtus ja mul on tegelikult sellepärast päris piinlik. Näpud risti, et enam sellist jama ei tuleks!
 Praegu vist midagi lisada enam pole.
 Thank you, come again.

15.02

 Lihtsalt suured tänud Jannule ja Robinile. Ilma teieta oleks tänane päev ilmvõimatu olnud.

Ilusat semupäeva lõppu!

 Koolis oli kuidagi ka. Kuigi üks traditsioon on vist nüüdseks täiesti välja surnud, siis leiutati asemele kooliraadios teadete ette lugemine. No vähemalt midagigi.
 Oma pisikesed kommipakikesed jagasin ka ära. Ise sain kaardikesi, šokolaadi, küpsiseid ja muffini. Nom. :3 Aga väga armas neist, kes meeles pidasid. Aitäh. :)
 Koolitöödega on natuke naljakas seis. Ütleme nii, et see on asi, mis kindlasti lahendamist nõuab. Neid lahendamist vajavaid asju on tegelikult kuradi palju tekkinud. Jama, aga saan hakkama. Pean saama. Positiivne on see, et eesti keeles lendas täna kaks viite + neljasid sadas natuke ka. See kergelt innustab küll mind asju rohkem kätte võtma ja igasugune innustus on praegu mulle väga vajalik.
 Ma arvan, et rohkem mu vingumist ja jura siia lisada pole vaja.
 Thank you, come again.

our day will come

 Laupäev parandas tuju ja kõike mõnevõrra. Natuke kergem on mõelda ja olla nüüd. Suured tänud, Jannu! :) Vastutasuks sai Jannu endale küünemaalingud. Kui oin lõpetanud tundsin end nii nagu oleks just 10 ajuoperatsiooni lõpetanud. Uhke tunne oli ka loomulikult seega jah. :D Endale nikerdasin ka midagi, mis mulle enam täna ei meeldinud, niiet muutsin asja ümber. Eelmisest maalingust jõudsin enne hävitamist pilti ka teha, niiet mingil hetkel topin selle ka siia ühes Jannu küünistega. :D

 Täna tegin veel sõbrapäevaeelse shoppingu ka ära. Päris nunnukas kuhi asju sai kokku. Loodetavasti on koolis mingi meeldiv päev ka. Eelmine aasta jäi see lugu kuidagi lahjaks. Seda ma mäletan. Ootused ja lootused on igatahes põhjas. 

 Momendil õpin ja kuulan juurde mõnusat muusikat jne. Tundub täitsa, et saan hakkama. Ehk hakkab paremuse poole liikuma. Tahaks loota küll. Tahaks kõik jälle õigele rajale saada nii, et koolis oleks kõik korras, kodus oleks kõik korras ja suhted inimestega oleks kõik korras. Praegu on kuidagi naeruväärselt vilets seis lihtsalt. See möödub. Peab mööduma. 

 Jätkan siin enese harimist praegu siis. 

 Thank you, come again.

10.02

 Päev algas kenasti. Ärkasin õigel ajal üles ja sain ennast isegi natuke varem valmis niiet sain aega kuskil 10 minutit lihtsalt istuda ja puhata. Asi jõudis selleni, et ma jäin magama. Super. Vedas, et nii varagi üles sain ärgatud, et teise tundi jõuda.
 Viimased päevad on minu jaoks olnud igatpidi rasked. Masenduse taoline värk on tekkinud. Ükskõik kuidas ma ka ei ürita praegu asjades midagi positiivset leida, mis muudaks kõik jura kuidagi... tühiseks, paistan ma ebaõnnestuvat. Nagu praegu on see nädalake näidanud, siis ebaõnnestun ma peaaegu kõiges ja peaaegu igal võimalikul tasandil. Pole end ammu sellise idioodina tundnud.
 Laupäevaks kujunes mingi plaan küll. Jannu peaks siia tulema. Meeldivaid uudiseid vähemalt natukenegi. :D
 Selle imeliku masenduse laadse asja pärast on mul kadunud igasugune söögiisu, mis on minu jaoks igatepidi jama. Varem koolist koju jõudes oli üks esimesi uksi mille avasin külmkapi oma, aga nüüd tulen oma tuppa ja jään magama. Väsimus on ka isutuse pärast suurem. Niiet jah, tervis hakkab ilmselt veel rohkem rappa jooksma kui ma seda asja kontrolli alla ei suuda saada.
 Lähen ilmselt varsti jälle magama.
 Thank you, come again.

järjekordne niunäu.

 Juba päeva alguses tundsin end täieliku idioodina ja pmts terve koolipäev oli selline võrdlemisi nõme. Eriti tahaks vinguda muusika tunni pärast, aga kuna see virisemine läheks väga pikaks, siis ma parem ei hakkaks seda siin tegema. :)
 Kodus üritasin täna ilusti ärkvel püsida, aga lõpuks vajusin ikka kuidagi ära. Midagi unelaadset on mul endiselt, niiet midagi väga hullu vast pole.
 Ja lisaks kõigele hakkasid õhtul veel tapvad kõhuvalud niiet mu öö võib olla sisustatud pisarate või õhtusöögiga taaskohtumisega. Just selle valu pärast olen ma ilmselt sunnitud ka nädalavahetuse kodus veetma. Tjah.
 Thank you, come again.

Silence is often a person's loudest scream.

aw :3

 Kõigepealt, ärge kunagi rääkige mulle öösel inimesi kägistavatest vanainimestest, kui te ei plaani see öö minu kõrvale jääda. Tõsiselt. -.-
Kõik ei läinud koolis nii hästi kui ma lootsin. Mõned hetked olid puhtalt jamad. Haige istumine ja veidrate kommentaaride kuulamine. Mõni õpetaja ikka ei oska koolipäeva meeldivaks teha. Aga jah, sain hakkama.
 Tööõpetuse tund oli kohati masendav. Teised juba õmblevad ja ma istun ikka rahulikult oma sallialgega. Tundub, et see kõva vaev, mida ma nägin, oli asjatu. Jama, jama, jama.
 Matemaatika oli samuti suhteliselt masendav. Loodaks selle asjaga ruttu järje peale saada. Ja siis homme vist mingi töö uuesti tegemine seal ka mul niiet... jah. :D
 Peale tunde käisin spordihoones võrkpallimängudele kaasa elamas. Ma sain kuskil 17 mini südamerabandust kui pall minu suunas lendama hakkas. Ei, ei olnud väga tore.
 Kui ma koju jõudsin, siis maandusin peaaegu kohe magama ära. Lihtsalt jube uni oli + mingi kerge masenduse-taoline asi + igalt poolt lendas minu jaoks liiga palju uut infot sisse. Usun, et too uinak oligi kõige targem asi, mida tol hetkel teha sai.
 Nüüd käin ilmselt pesus ära ja hakkan õppima.
 Thank you, come again.

If it didn't matter you wouldn't be thinking about it.

 Ja siis homme jõuan ma lõpuks kooli. Oh mu kurba elukest küll...

 Momendil ootan ema koju ja vaatan kuidas mu oravake ringi jookseb. Ilmselt lendan nüüd kohe pessu ka niiet heihei tsau.

 Ja ma luban, et mingil hetkel muutuvad need postitused sisukamaks. 

 Thank you, come again.

 Siis kui pihi.net oli veel kuum koht ja ma seal iga õhtu kõht kõveras naersin. :)

külm on.

 Täna langes temperatuur korteris 8 kraadini. Superluks. Ma sukeldusin seega suurem osa päevast vatitekkide all ja üritasin kududa. Kusjuures, mul on kudumisest vasaku käe pöial väga, väga valus, niiet see pöial on mul pmts kasutu momendil. Küll üle läheb.
 Ma haigutan momendil jube palju niiet ma kaalun juba magama minemist. Homseks on mingi idee ka olemas.
 Thank you, come again.

 Olen juba tunnike koos emaga mööda korterit ringi jooksnud ja otsinud mingitki kohta, kus oleks natukenegi levi, et üks telefonikõne teha. Mul pole õnne siiani olnud. Elu imeb.
 Well, vähemalt on mul veel mu internetiühendus...
 Thank you, come again.

Expectation is the perfect ground for disappointment.

ma. kudusin. terve. kuramuse. päev.  Ma ausõna ei imesta kui ma sama asja öösel unes näen. See oleks suhteliselt õudne. Ja nüüd meenus mulle, mida ma täna öösel unes nägin. Karusid ja seda, et ma olen mingis imelikus lossis ja mingid inimesed tahavad mind ära tappa. Okei värk ju. Eriti vinge oli see, et need karud oskasid rääkida ja nad kaitsesid mind. Ja peale sellist actionit loodan ma, et ma ei näeks öösel kudumist unes.
 Kukkusin täna oma toas pikali ka. Tegin järelduse, et peaksin koristama. Küll jõuab. Homme hommikul ilmselt jälle.
 Mulle niiiii meeldivad külmapühad. Isegi siis kui ma ei tee vahet välistemperatuuril ja sellel, mis toas on. Me pmts mässime end kümne vatiteki sisse ja topime end nii paksult riide kui vähegi võimalik ning üritame end veenda, et siin tõesti on soe. Miks? Sest küte on kallis ja kui sa tahad, et veel toidule raha jääks siis mässi end heaga tekkidesse. See torustiku vahetus, mis siin sügisel oli ja mille pärast mu majaesine üles kaevati ja ma pidin ringiga kooli minema jnejnejne... elu on näidanud, et see ei tasunud end väga hästi ära. Kahjuks. Aga keda see õigupoolest huvitab kui külm või soe mul siin praegu on...
 Ma teen nüüd jällegi... asju.
 Thank you, come again.