järjekordne 'story of my life'

Ja ma veel lasen homse pärast püksi. Millesse ma küll ennast nüüd segasin?! Ow god, what is my life...

AGA KÄROLIL ON REEDEL ESIMENE PHOTOSHOOT

story of my life

Bad news just keep coming.

 Mu endast täiesti väljas ema helistas mulle just. Edastas uudiseid isa kohta. Mu isal on pahaloomuline lümfisõlme kasvaja. Ta peab juba sel neljapäeval haiglasse minema, sest asi on hullem kui arvati. Opp toimub reedel ja ta jääb arvatavasti terveks nädalavahetuseks haiglasse. Keegi ei taha minuga haiglasse kätt hoidma tulla?
 Ma kardan nii väga.

Time doesn't exist. Clocks exist.

keegi sellist tšikki veel mäletab?

 Käisin linnas tänaaaaa. Hommikul pidin peaaegu minemata jätma, aga vedasin ennast kuidagi voodist välja. Bussi jõudes kahetsesin. Buss oli niiiiiiiiiiiiii täis. Ulme. Ma ausõna vihkan bussis täiesti taga istumist (võinoh, mu organism vihkab seda...). Lülitusin bussis täiesti välja kõigest ja kuulasin lihtsalt muusikat, nii et tulin toime kuidagi.
 Alguses olid mul suured plaanid. "Oh, lähen Kristiinesse ja šoppan end ribadeks." Well, laisk olin. Liiklesin põhiliselt ainult kesklinnas. Kusjuures ma leidsin endale täiesti täiusliku musta kleidi ja ma olin sellist niiiiiiiiiii liiga kaua otsinud. Armusin momentaalselt. Mul jäi 10 euri puudu, et see kätte saada. Kill me. Leidsin endale lõpuks ühe sobiva tagi. Issand halasta kui kaua ma omale tagi olen otsinud. Liiga kaua. Minu ja tagidega on see teema, et need näevad enamasti mu seljas väärakad välja, sest miski on kuskilt liiga lai või liiga lühike. Leidsin täiusliku. Olin üliiiiiiii õnnelik.. JA mul jäi 30 euri puudu, et see kätte saada. Kill me. Leidsin endale ülimõnusad mustad teksad(?). Kõik oli igaltpoolt täiuslik. JA mul jäi 15 euri puudu. Fuck you. Lõpuks leidsin endale ülimalt nunnu sviitri, mis on selline lihtne sinepikollane. Mulle meeldib. Ja siis ostsin endale veel ühe nummise kaelakee. Öökulliga. Sest why the hell not.
 Mingil hetkel oli mul jõhkralt paha olla. Umbes, et: "Oli tore teid tunda, kuid nüüd on mu tund tulnud." paha. 112 käis lausa peast läbi. Võtsin jõuvarud kokku ja ostsin mineraalvett, istusin maha ning jõin pudeli pmts tühjaks. Veidi aja pärast hakkas parem. Ok.
 Muusika oli poodides lihtsalt masendav. Nt "How To Save A Life" by The Fray ajab mind pmts alati nutma ja seda lasti mingi... 3 korda terve päeva jooksul. Ma parem ei räägi teistest masendavatest lauludest, mis kõlasid. Üldse on muusika kurvaks muutunud. Kõik on nagu peaaegu jama. Ma vihkan inimesi. Samas... Mul õnnestus täna uusi tutvusi saada ja vanu tuttavaid ja (nüüdseks) vanu klassikaaslasi nägin ka ja ma sain palju üllatavaid uudiseid teada. Olen tsivilisatsioonist liiga kaua eemal olnud vist.
 Koju oli nii hea jõuda. Praegu teen küüsi ja siis kohekohekohekohe magama. Nii tappev unekas on. Ma oleks hea meelega juba linnas raamatupoes magama jäänud, kui minuga juttu poleks tuldud rääkima. Marsas vajus ka silm jõhkralt kinni, aga magama ikka ei jäänud. Mõnitamine. Samas. Mu unenäod keeravad mulle ka täiega käru nüüd viimastel öödel. Nagu kõik tegutseksid selle nimel, et mind lihtsalt nutma ajada. Wtf?! Olen ma siis tõesti nii paha inimene? Well... idk.
 Palun väga. Pikk jutt.
 Thank you, come again.

oh heeeeyy

 Sain Jannuga kokku täna so I actually managed to have some fun. Rääkisime igast juttu ja naersime inimeste üle. Tegime pitsat ka. Hull kokkamine käis. Tsiteerides eesti klassikuid: "Jaa-jaa! Oli küll, oli küll, oli küll!"
 Homme lähen vist vb linna šopinguteraapiale, sest hetkeseisuga tahaks ma kodus kõigile väga pahasti öelda. And I mean väga pahasti.
 Ja nüüd pessu.
 Thank you, come again.

fml.

 Ei ole vaja, et keegi praegu mu kätt hoiaks. Ausalt. Mõned võiksid lõpetada selle mõttetu helistamise, sest ausõna - seda suicide draamat ei tule. Millal see enne tulnud on? I mean... minu poolt vähemalt. I'm as fine as I can be right now. Ja ausõna uus suhe pole kindlasti lähiajal tulekul niiet armas oleks lõpetada igasugune mu külje alla pugemine. Laske mul ka hingata. Aitäh. Ja kõikvõimalikud purgid Nutellat, kõikvõimalikud pitsad ja 2l Coca-Colad on abiks ning loomulikult ka koogid/tordid. Let's get me fat finally! Or at least try. :)
 Ja härralt tahaks küsida oma kitarri kohta.
 Thank you, come again.

My neighbours are going to love that song.

 I'VE GOT TOO MUCH TIME ON MY HAAAANDS, BUT YOU DON'T UNDERSTAAAAAAND AND YOU WONT UNDERSTAAAAAND. ARE YOU READY, ARE YOU READY, ARE YOU READY FOR THIS? SHOULD I SHAKE YOUR HAND OR SHOULD I GIVE YOU A KIIISSSS? IS IT EVERYTHING YOU HOPED IT WOULD BE? WE'LL SEEEEEEEEEEEE....

From now on, I'm in team single.

mu usk eesti muusikasse hakkab nii juba taastuma

What is my life?

a me olime J'ga eile ka sellised vennad

 Eilne istumine Jannuga kujunes lõpuks välja hoopis teistsuguseks, kui lootnud olime. Kell 'peaaegu-4' sain ma enamvähem nagu paanikahoo. Paanilise nutuhoo. Päris korralik oli teine. Põhjustest ma parem siin ei räägiks. Ütleme nii, et asi lahenes. Kui päris nii saab öelda.. idk, I'm confused. What is my life? -.-
 Päev möödus. Sant oli olla. Emotsionaalselt ja kind of füüsiliselt ka. Ma nägin unes, et mu köögiakna taga oli surnud smurf. Ja eile öösel nägin unes kuidas üks lehm mind koju jälitas, mis apparently tähendab, et see lehm jätab su järgmisesse päeva ühe piraka, haisva koogi.
 Mul oli sitt päev. Öö veedan ma igatahes Tumblr'is ja kavatsen seda nautida. Koos ükssarvikute ja 'paradise' postitustega seni, kuni mu reblog'imise limiit täis saab.
 Thank you, come again.

hetke emotsioon enamvähem kõigi suunas

 Sain Jannuga kokku täna. No nii ulmekalt kaua polnud üksteist näinud. Pole ka ime. Me kumbki polnud koduski. Igatahes, rääkisime pikalt ja laialt juttu sellest, mis toimunud on ja tegime uus plaane. Homme kohtume jälle. Tuli välja, et Jannul on mida tähistada ja mul on muidugi tema üle hea meel, nii et toimub pisike viisakas celebration. Ilmselt mängime veel Zoo Tycoon'i ka. Tänane õhtupoolik kadus ka täiesti selle mängu lainel (kes ei tea sellest mägust - guugeldage!). Jubedalt sõltuvust tekitav asi. Nooremana käisin seda sõbranna juures koguaeg mängimas ja nüüd leidsin jälle üles. Mind ei saa enam arvuti küljest lahti (ja sellepärast, kiisu, ma midagi mängida ei tahagi).
 Mu Chilla on nii nunnukas. Ta lehvitas mulle täna hommikul. See oli reaalne lehvitus. Mu laps õppis lehvitama!
 Tjah, kui veab, siis pajatan homme ka mingi loo.
 Thank you, come again.

i miss you :(

 Issil oli täna sünnipäev. Külalised Tartust otsustasid tulemata jätta, nii et tulid hoopis külalised 2 korrust alt poolt. Ja sellega asi piirduski.
 Hommikul peksin end üles kell pool 9, et minna naabri koeraga jalutama. See oligi minu viimane jalutuskäik temaga, sest lõunapaiku anti ta juba ära. :( Niuksnäuks.
 Ühesõnaga. Ma üritasin täna kodus sisse elada. Jamasti kukkus vist välja. Väga võõras on olla.
 Thank you, come again.

19.08

kiisu tööjuures

 Öösel ei saanud väga korralikult magada, sest kiisu köhis. Ma tean igatahes kedagi, kes peab rohketes kogustes teed hakkama jooma...
 Kui kiisu oli tööle läinud, siis jäin nagu alati uuesti magama. Magasin tavalisest kauem. Kuskil kell 1 oli selline 'wtf, mida ma veel voodis teen?' hetk. Ajasin end välja ja müttasin alla sööma. Veidi hiljem pakkisin oma asjad ka kokku. Kuidagi imelik oli pakkida. Kohati kurb. Sahtel tühjenes ja asjade kogus mu kotis suurenes. Kõik mu laadijad, mis kuskil veel vedelesid, viskasin kotti. Varsti olidki mu ees ainult kaks suurt kotti täis minu kola. Toas polnud enam ühtegi minu asja.
 Läksin veel kiisule viimast korda (ilmselt viimast korda*) sel suvel tööjuurde külla. Kõik oli täiesti tavaline, ainult minul oli selline kohatine kurbus peal (all, ümber, sees, kohal... vahet pole). Lõpuks kujunes asi üldse nii, et ma pidin oodatust varem ära minema. Sain kiisu emaga. Ta läks taarat ära viima, nii et läksin talle appi ka. Eriti lõbus oli taaraautomaadi juures passida, kui töötajad seda kuidagi käima ei saanud. Fun, fun, fun.
 Koduuksest sisse astuda oli võõras. Isa vaatas mind sellise pilguga nagu ma oleks lihtsalt korraks õues käinud, mitte 2 nädalat ära olnud. Ema tegi kooki lausa.
 Ma pean hakkama nüüd vist naabrinaise koeraga jalutamas käima, mis on mulle enamgi veel kui okei. Ausalt! Sest ma olen juba viiendast eluaastast koera tahtnud ja nõudnud ja... jah. Ma olen ennegi vanainimeste koertega jalutamas käinud. Pole pelmeeni! Naabrinaise jaoks on see koer liiga suur, tugev ja noor. Oli ta nii pikali tõmmanud, et puusaluu läks. Enam ta selle kutsuga võimeline jalutama pole, nii et kutsu otsib hetkel uut kodu. Väga armas noor koer on kusjuures. Ei saa salata, et tahaksin teda salamisi endale. Hommikul on äratus kell pool 9, et ma saaks kutsuga jalutama minna.
 Kohe, kohe lähen tudule ära. Ootan, et küüned ära kuivaksid. Issi sünnipäev on ka homme. Kommikarbi saab. Talle meeldivad igasugu šokolaadikommid, nii et mingit hullu nuputamist selle kingiga polnud. Õnneks.
 Thank you, come again.

Awkward is my superpower.

täna

 Probleemid lahendatud. Suure sõjaga, aga lahendatud. Korras.
 Täna on kerge oht jälle 'matkama' minna. Jah, jälle on olemas võimalus, et Robin peab tööjuurde ööseks jääma. Seega lähen ka mina sinna. Kui selline asi peaks muidugi juhtuma. Loodetavasti ei juhtu muidugi. Oeh.
 Täna olen pmts terve päeva rannas päevitades veetnud. Miks? Sest ma saan! Haa! Haa! Haa! Raske öelda, kas mulle päikest ka enam külge jäi või mitte, aga tahaks loota. Loodetavasti ei kao see päevitus kohe ära. See oleks päris kurb. :(
 Praegu pean hakkama tolmuimejaga möllama. Terve maja peal. Kui ma lõpetan, siis olen arvatavasti täiesti laip.
 Koju lähen ma homme. Transpordi pärast. Don't ask...
 Issil on esmaspäeval sünnipäev. Pean siis homme kohe koju jõudes kingi ära ostma. Ilmselt ostan veel midagi head. Nutella.. või kaks. Robinile sünnipäevaks kingitud Nutella olen ma ise pmts üksinda ära hävitanud. Can't get enough of that stuff! Krõpsu tahan ka üle pika aja. Ja burksi (J.J: ei, praegu pole see aeg, mul on lihtsalt isu). :):):)
 Ma lähen nüüd tolmu imema.
 Thank you, come again.

lately I'm more into music, than people

 Mees, nüüd on kõik.

"Mulle meeldib su... moll."

 Kiisu jõudis kella kahe paiku öösel koju. Helistas mulle teel tagasi ja tegi loomahääli. See on ilmselt märk sellest, et keegi on purjuss. Ma magasin edasi.
 Hommikust ei mäleta ma jälle eriti midagi. Voodist ajasin ma end välja 10 minutit varem kui eile. Hommikusöögiks sõin jõhkra prae. Natukese aja pärast läksin kiisule tööjuurde külla. Istusin seal kella viieni ja siis tulin koju tolmuimejaga möllama. Niiiiiiiiiii mõnus kuum ilm oli, et kahju oli isegi tuppa koristama tulla. Käisin poes vahepeal ka jajajaja... jah.
 Õhtul läksin jälle kiisu tööjuurde. Niiiiiiiii külm oli. Kiisu lihvis täna 5h jetti. Me oleme ikka paras paar. Ma triigin 6h pesu ja tema lihvib 5h jetti. Oknorm. Kuidagi tõbiseks olen vist jäänud. Kurk on valus. No ja kiisul on nohu... superluks!
 Praegu olen jälle üksi. Robin läks semu sünnipäevale jälle. Jah, selle sama semu. Otsustasin täna jälle koju jääda. Kuulsin, et kui ma läheks, siis ilmselt ristitaks mind Matildaks või kellekski selliseks. Jätaks vahele. Keegi ei oska juba praegugi mu õiget nime õieti öelda.
 Homme võtan ilmselt lõpuks oma kaamera kotist välja ja tõesti lähen pildistama kedagi/midagi. Ma pole seda siiani teha jõudnud ja ma olen siin juba kuid olnud. Ulme! Kodus olen ma sel suvel mingi 2 nädalat vist olnud. Kokku olin kõige kauem järest nädala ja siis oli ka kuidagi võõras ja imelik. Aganojah, laupäeval jõuan ilmselt jälle sinna. Või siis reedel. Vaatab kuna välja visatakse. :)
 I miss my little squirrel sooooo much. :(
 Thank you, come again.

I've got too much time on my hands...

bwahaha, Venemaa!

 Hommik oli kahtlane. Ma ei mäleta sellest eriti midagi. Ma mäletan kuidas Robin tuli mingi hetk koju ja küsis, et kuidas ma ikka veel voodis olen. Kell oli pool 1 saamas ma mäletan. Ehmatasin täitsa ära. Kiisu mängis natuke trumme ja läks siis tööle ära. Mina ajasin end ka püsti ja tegin oma hommikusi toimetusi. Mingil imelikul momendil sain kiisult kõne, et ta nägi poe juures ühte mu klassiõde. Välistasin pmts kohe variandi, et ta õigesti nägi, aga minutid hiljem helistas ema ja ütles, et see sama klassiõde on oma ema ja vennaga Kaberneemes ja nad tahaksid mind näha. Olgu nii. Kui me lõpuks üksteist nägimegi, siis rohkem rääkisin ma juttu ta emaga ja siis läksidki nad suht kohe ära. Täitsa armas oli kedagi Kuusalust ka näha üle ülimalt pika aja.
 Peale seda sündmust läksin kiisu töö juurde. Seal olin väga vähe aega. Vaatasin natuke kuidas tööd tehakse ja tulin siis koju ära ka. Siin istusin netis ja vaatasin natuke televusserit. Ei midagi erilist. (Well, ootasin kiisut ka koju, aga ma leian, et see on niigi ilmselge.)
 Sellised asjad nagu peavalud on viimasel ajal väga sagedasteks muutunud. Mis värk nendega veel on? Külmetasin pead või...? Ei tea, ei tea.
 Kiisu on praegu semu sünnipäeval. Homme vist ka. Ma olen kodus, sest... well, it would be extremely awkward for me. Socialising itself is extremely awkward for me.
 Lähen vist magama.
 Thank you, come again.

minu tänane seiklus chatroulettis

seda oli palju

siis tantsiti mulle

tissi näidati ka

imelikke asju nägin ka

siis ma vähemalt arvan, et tantsiti veel

I'm a mess

 Eile õhtul koitis mul nagu tervenisti see, mis kõik ümberringi toimub. Ma võisin asju üle mõelda. Ma mingil hetkel mõtlesin asju kindlasti üle. Ma mingil määral sain veeeeel materdamist (don't ask), aga kõige selle tulemus oli see, et ma sain hea peatäie nutta (tegemist on äärmiselt koleda väljendiga, aga katsume kuidagi edasi minna).
 Õhtu edenedes hakkasin veel täpsemalt uurima pahaloomulistest kasvajatest. Komistasin sellise lause otsa: "Pahaloomulised kasvajad viivad surmale..." Aga ma ei taha ju nii. Ma ei taha, et mu issiga nii läheks. Ja mida rohkem ma seda teksti lugesin, seda jubedamaks see minu jaoks muutus. Kehas võivad igalepoole tekkida metastaasid ja need võivad omakorda veresooni lõhkuda ja nendesse tungida, siis lähevad metastaasid verega veel mööda keha edasi ja... kõik on perses. Ma tõsiselt kardan oma issi pärast. Loodan, et see kasvaja võetakse välja ja sellega ongi lugu läbi. Pole rohkem midagi, mille pärast muretseda. Just a happy ending.
 Tänasest on juba kõik teada. Triikisin 6 tundi. Kõrvetasin end selle aja jooksul kuuma vee või auruga 5 korda ja oleks kokku kukkunud 2 korda. Mu selg valutas ja mul oli vedelikupuudus, kuigi ma jõin koguaeg vett. Kui lõpetasin, siis oli mul juba ulmekalt paha olla. Süda oli paha, pea lõhkus ja jõhker nõrkus. Ma olin pmts suremas. Aga ma ei saanud veel pikali ju ka visata. Ma pidin veel poes juua ostmas käima, sest ma mõtlesin, et meil tuleb kiisuga lõpuks see filmiõhtu, millest me ma ei teagi kui kaua rääkinud olime. Well, käisin poes, surin terve see aeg, tagasi koju jõudes viskasin pikali ja vaatasin kuidas mu käed värisevad. That was scary. Siis mõtlesin, et äkki pole ma siis nii ammu söönud, et nüüd oleks aeg. Tegin endale kiirnuudleid ja mugisin need kiirelt ära. Mulle toodi veel kooki ka. Mingit hapude marjadega. See hakkas tõsiselt vastu. Mul oleks almost kõik äsja söödud välja tulnud. Ühesõnaga, see mul alla ei läinud. Kobisin tagasi üles korrusele surema. Mingil hetkel jäin vist poolelgi magama ja siis tuli kiisu koju. Korraks. Pidi semule külla minema. See oli lahe hetk. Ma oleks tahtnud kedagi väga kõvasti lüüa ja karjuda, aganoh Mia juba magas ja teda ei tohi ju üles ajada ka. Surusin kõik alla nagu alati. Nüüd ma joon õndsas üksinduses seda 2 liitrist Coca-Colat, mille ma pooleldi surres ostsin. Fuck you.
 Homme ma enam ei triigi. Äkki pean last hoidma. Ei tea. Kiisu läheb igatahes linna. Fuck you.
 Thank you, come again.

10.08

 Ma olin selles puumajakeses kiisu töö juures 3 ööd. 3 ööd majakeses, mille ühe akna ees pole klaasi, vaid on võrk, tuul vuhiseb pidevalt näkku ja keegi nagu rööviks pidevalt maja ümbruses olevat kraami. Kõike oli liiga hästi kuulda ja tunda. Voodi oli liiiiiiiiiiga kitsas. Ja nüüd on järsku reede õhtu. Mis juhtus?! Kuidas see juhtus? Ma ausõna ei oodanud seda. Minu ajaarvamise järgi oli veel kolmapäev.
 Kuna ilmad on ulmekalt külmaks läinud ja ma ei ole selline inimene, kes külma kannataks, siis otsustasin täna hommikul 'sahvris' ärgates, et lähen täna varakult koju (aka kiisu juurde). Poolel teel otsustas kiisu, et oleks hea idee mind infarkti äärele ehmatada. Well, seal ma siis olin - hingeldasin pisarsilmi ja olin valmis kedagi maha lööma.
 Kodus vaatasin televusserit. Üks lahe film tuli ka. 'Dream house'. Keegi on näinud? Igatahes soovitan vaadata. Mind tõmbas kohe vaatama. Jaaaaa siis istusin ma arvutis. Miks? Sest ma saan! Hiljem läksin ikkagi kiisu tööjuurde tagasi. Seal läks tal juht kiirelt (aka tunnike?).
 Kiisu sai läpaka omale. Algselt pidime saama samasugused, aga väike plaanimuutus toimus. Nummi, nummi, nummi.
 Ma ei teagi veel mis ma homme teen. Magan end korralikult soojas voodis, sooja teki all välja ilma, et tuul näkku vuhiseks. Yes, I'll take that. :) Hiljem... hmm, loen? Krahmasin mingi raamatu küll kaenlasse, kui viimati Kuusalus käisin. Terveks aastaks teen vist millalgi ka endale kohustusliku kirjanduse listi. Loen võimalikult palju noorsookirjandust, et saaksin n.ö. õppida ja vaadata, mida enda raamatu puhul peaksin paremini või teisiti tegema, et mul endal oleks huvitavam. Keegi ei anna ju välja lugu, millega nad ise rahul pole. Ma tean, et selles on mul õigus.
 Esmaspäeval pean võib-olla jälle lapsehoidja olema. Mia on tatine, nii et lasteaeda teda väga saata ei taheta. Mõistan. Esmaspäevaga mul siis mingigi plaan igatahes on. Järgmise nädala lõpupoole pean millalgi koju ka minema. Isal on 20. augustil sünnipäev, nii et sel päeval pean kõpsti kodus olema ja igati esinduslik välja nägema. Annab korraldada. Enne seda päeva on muidugi jälle suur koristamisralli, milles ka mina osalema pean. Ma ei kujuta veel täpselt ette kuidas, aga... okei, keegi teine seal kodus kindlasti ka ei tea.
 Praeeeegu on vist kõik. & I still miss my little baby squirrel. :(
 Thank you, come again.

I miss my little squirrel. :(

Hello, MTV! Welcome to my crib!

8.08

 Peale sellist pommuudist polegi rohkem blogima jõudnud. Nüüd sebisin oma arvuti siia, nii et nüüd hakkab ilmselt rohkem kirjutamist toimuma. Like seriously.
 Eilne kulges rahulikult. Roomasin kella nelja aeg Robini töö juurde talle seltsiks ja siis selgus, et ta peab siia ööseks jääma. Well, ma jäin ka. See oli väga fun, fun, fun, fun. Selles pisikeses puumajakeses, kus me magama peame on niiiiii ebanormaalselt külm. Päeval on õues soojem. Nagu sahvris elaks. Ja meie hädad ei piirdu veel sellega. Kuna mingil põhjusel me arvasime, et me mahume muretult ühte magamiskotti ära, siis ei saanud ma üldse normaalselt magada. Ma ärkasin iga tunni tagant üles. Tõsiselt. Imestan, et ma päevajooksul püstijalu magama ei jäänud. Tbh, ma ei jäänudki tänase päeva jooksul magama. Ma kind of üritasin isegi, aga... nojah. Sinna see jäigi. Aga nüüd... Wanna hear a funny joke? Me peame täna ka siia ööseks jääma! Ow god why...
 Täna õhtul käisin korraks Kuusalus ka. Võtsin kodunt natuke asju siia kaasa. Sealhulgas ka arvuti. I missed it sooooo bad. My precious. :3 Nägin issit ka kodus. Ta oli nagu tavaliselt. Well, rohkem üllatunud, et ma nii lihtsalt sisse sadasin. Ma oleks ilmselt ka.. aga.. see ei puutu asjasse! Igatahes, tal tundus kõik korras olevat. Ta tundus isegi uhke olevat selle kasvaja üle. (WTF?!) Et pahaloomuline ja puhaaa... Ah, las see jääda. Ema ma ei näinud. Ta läks laululindu mängima. Kahju natuke.
 Eks ma katsun siis tänase üle elada. Saime teise magamiskoti ka nüüd. Ehk saab täna siis normaalsemalt magada ka.
 Thank you, come again.

So..

Mu isal diagnoositi pahaloomuline kasvaja. 28. augustil läheb opile seda eemaldama.
Sellise uudisega algas mu hommik. Pmts: "Try to have a nice day now, bitch."
Thank you, come again.

@Kaberneeme

Ma ei oska enam kodus olla. Ma ei meeldi ka seal eriti kellelegi vist. Korjasin kompsud kokku ja tulin jälle siia kiisu juurde.
Käisime siin Robiniga ühe lapse sünnipäeval. Seal oli päris armas koosviibimine. Inimesed olid enamasti minu jaoks võõrad, aga sellist minu peale viltu vaatamist (e. who-the-f-is-this?!?!) ka väga polnud. Pean mainima ka seda, et maja asukoht oli ülimalt hea (vaatega merele). Armas koht.
Mul on liiv suus.
Kiisu sai täna mu kingituse ka kätte. Näo järgi tundus meeldivat. Milline rõõm.
Kuna mul nüüd on siin tööpäevad läbi, siis... ma saan magadaaa!!! Well, seni kuni Robini äratuskell heliseb. Kell 8? Ja siis juba peale igat pooltundi. :)
Rohkem juttu pole mul vist lisada.
Thank you, come again.

3.08

 Tänane oli armas. Emal ja Robinil on samal päeval sünnipäev. Nummi.
 Kui ema ja isa poodi läksid, siis lippasin samal ajal lillepoest läbi ja ostsin emale 3 heledat roosi. Kõige ilusamad noppisin sealt ära. Ema oli ääretult üllatunud. Isa ka... isa isegi rohkem kui ema.
 Kella ühe aeg tuli tädi Annely. Ajasime kõik juttu, tegime süüa ja sõime. Awesome times. Mulle siiski sümpatiseerivad sellised pisikesed ja vaiksed koosviibimised. Tänase juures oli ainult naljakas see, kui agressiivselt mulle pidevalt veini juurde kallati. Nojah, ega ma eriti midagi vastu ka ei öelnud. Kui tihti ikka sellist asja juhtub...
 Mingil hetkel sain ma oma uue arvuti ka kätte, which was awesome. Mul oleksid nagu jõulud praegu. Aga soojemad ja paremad. Jah. Uue arvutiga olen ülimalt rahul. Vähemalt siiani. Usun, et ka pikemas plaanis olen rahul. Well, kind of pean ka olema. Ise valisin ja nüüd ei tohi vinguda. Pmts nii ongi. Mitte, et midagi vinguda olekski.... oh, dear...
 Kui Annely ära läks, siis tuli Sirje koos Ivoga siia. Järgmine söömaaeg. Mu. Kõht. On. Nii. Täis. Actually... nüüdseks juba tühi, aga ma ei viitsi midagi enam süüa. Puhtalt sellepärast, et ma olen nii nõrkemiseni laisk. Tegelikult olen ma täiesti kurnatud.
 Homme lähen Kaberneeme kiisu juurde. Sest tal oli sünnipäev. Ja ma igatsen teda juba hirmsasti. Ja ma ei oska eriti kuidagi kodus olla. Tjah... Arvatavasti jõuan õhtul sinna. Jään sinna teadmata pikaks ajaks. Eks näis kuna ma inimestele pinda käima hakkan. :)
 Praegu on vist kõik?
 Thank you, come again.