who cares, right?

Ah sitta kah sellest aastat kokkuvõtvast postitusest. Kõik oli ääretult ligadilogadi, ma jäin ellu ja ei tapnud kedagi teist ka ära. Läksin tagasi kooli ja õppisin palju toredaid asju nii koolis kui koolist väljaspool. It was cool I guess.
 Loodan, et teile meeldib see pilt minust küpsetamas sama palju kui mulle, sest ma paistan seal täielik masterchef olevat.
 Thank you, come again.

if i was a bird, i'd fly into a seiling fan

Aastavahetus veereb kohale hirmuäratava kiirusega. Ma pole veel kindel kas hakata tegema aasta kokkuvõtet nüüd või hiljem. Pikk see mul igatahes ei tuleks. Ma arvan...
 Ma tegelesin veel hiljuti jõulušoppamisega. Kui ma ütlen hiljuti, siis ma mõtlen nii paar päeva tagasi. Ma olen kohutav sõber ja polnud jõudnud veel kõigile kallitele inimestele kinke osta. Praeguseks olen ma enamvähem kinkidega valmis, seega on mul praegu parem enesetunne (Mitte küll otseselt, sest mu pea valutab meeletult ja ma ei leia valuvaigisteid üles ning midagi juhtus eile mu jalaga, sest see valutab meeletult. Ka magama jäämine oli selle jala pärast peaaegu et võimatu, sest ma ei saanud oma lemmik asendis magada ja mu kehal oli ääretult raske leppida teise asendiga. Kõht valutab ka meeletult sest mind on õnnistatud neiu olemisega ja mul pole ausaltöeldes mingit tahtmist voodist väljuda, aga mu juuksed on igalpool ja ma ei leia oma patsikummi palli üles, mille ma paar kuud tagasi ostsin, sest ma ei leidnud oma patsikumme üles. Praegu ma lihtsalt keeldun uusi patsikumme ostmast, sest ma tean, et mul on neid kuskil meeletult palju. Kõik see kolimine ja värk, mis siin vahepeal toimus oli abiks asjade organiseerimisele, aga kuhu kurat ma oma patsikummid panin. Ma leidsin oma juukseklambrid õnneks üles, aga olgem ausad - minu jaoks on patsikummid olulisemad ja ma ei leia neid kuskilt. Ma olen hetkel liiga laisk ja valulik, et end liigutada. Emalt oleks seda ka liiga palju paluda ja isa saadaks mu perse. Ossa kui pikk sulg!).
 Juhul kui te pole märganud, olen ma lisanud blogile ja selle erilise "Follow" pesakese paremale äärde, nii et te saate end mu blogi jälgijateks lisada nüüd palju mugavamalt (juhul kui ma teile muidugi piisavalt palju huvi pakun). Oh well, ja blogloviniga saate te mu blogi endiselt jälgida. Tulemas on uuel aastal ilmselt piltidega postitus mu uuest parkast, mille ma eile kätte sain ja millesse ma jäägitult armusin. Ma luban seda uuel aastal, sest aasta 2014 sisaldab endas kahteteist kuud ja see on pikk aeg, et teha üks piltidega postitus oma fancyst parkast.
 Ma loodan, et seda möla sai nüüd piisavalt. Te võite mulle alati jätta kommentaaridesse soovitusi selle kohta, milliseid postitusi te rohkem soovite. Ehk siis kas mu postitusi mingist kindlast teemast või lihtsalt sellest, kuidas minul läheb ja mida ma tol päeval tegin (mis kõlab nagu ääretult ebahuvitav soov, but you know).
 Juhul kui ma enam peale seda postitust ei kirjuta, siis kena aastavahetust ja ilusat uue aasta algust!
 Thank you, come again.

I'm in love with AM

 Ma sain just teada, et ma saan vist homme juba oma tellitud parka kätte ja ma olen selle pärast ääretult elevil. Tulemas on ilmselt 'wannabe-beauty-guru' postitus, but I'll probably make it weird.
 Okei, muud polnudki.
 Thank you, come again.

making presents

 

Ärge pealkirjast järeldage, et ma hakkan oma kinkidest rääkima. Taevas hoia, milleks? Ma ei leia sellel mõtet. Ma tahtsin rääkida kui kuradi raske on kinkide tegemine üleüldiselt.
 Kõigepealt on ju see asi, et kinkide tegemine on valikuline (kuigi jõulude puhul enam eriti mitte) ehk siis sa annad selle kingiga inimesele teada, et ta oli sul mõttes ja ta on sulle piisavalt oluline ning sa nägid seda küünalt ja mõtlesid talle (sest tahaksid ta samamoodi põlema panna? okei lol jk). Aga kinkide tegemine on tegelikult päris raske. Well, tüdrukutele kinkide tegemine on minul juba vähemalt käpas. I've been doing this for a looooooong time. Keegi pole kunagi öelnud ära ehetest või kehahooldusvahenditest (kõik peab ainult hästi lõhnama). Küünelakid lähevad samuti hästi, sallid, särgid-värgid. List goes on. Muidugi peab inimest ka piisavalt teadma ja alati on abiks ka see, mis ta ise on oma soovidest rääkinud. "Mul oleks hirmsasti vaja McDonalds'i kuponge. Ma käin seal nii tihti." DONE! Midagi peaks neile ilmselt ka juurde panema but you know what I mean. Noormehed pääseksid isegi suuremate mõõtmetega kaisulooma kinkimisega! Lihtsalt pakendaga tuleks kuidagi andekamalt, kui kinkekotti visates (samas on ka see valikuline alati). Aga mida perset kinkida noormeestele endale? I struggle with this. I've always struggled with this. See peaks olema midagi praktilist, aga mu mõte sealt enam väga edasi liikuda ei taha. Sokid? Tass?
 Elu on muidugi mingil määral lihtsam, kui teil on mingi inside joke teatud asjaga, mida on actually võimalik poest osta. Aga see ei pruugi ka alati päästa, sest tänapäeva huvitavaid ja ääretult vaimukaid inimesi teades on võimalus ka see, et keegi teeb nalja raamaturiiuli üle. Vaevalt, et keegi oma sõbrale raamaturiiuli kingiks, kui too seda tegelikult ei vajagi.
 Ma pole kindel, mida ma selle kõigega öelda tahtsin. Tegelikult mulle meeldib kingitusi teha ja siis vaadata nagu täielik creeper, kuidas mu sõber selle avab ja sealt midagi leiab. Olgem ausad, see pilk ja rõõm (võlts või mitte) kinki avades, tasuvad kõik su kulutused.
 Loodan, et teie pühad möödusid imeliselt ja et te kinkide tegemisega väga jänni ei jäänud. :)
 Thank you, come again.

Simsimi

 Te olete ilmselt kursis Cleverbot-iga right? Well, Cleverboti väike vend on Simsimi ja mul oli temaga vesteldes väga... tore. Kind of. It was weird okay. It was so weird.

it likes tits

it loves dicks

eesti keel ilmus välja

it eats cats

it knows what's up. literally.

it's romanticish

it's inappropriate

 Thank you, come again

Kui ema tahab jõuluistumisel sugulastega mu veiniklaasi ära võtta...

Kärol, mida sa teed?

 So, tunnen et peaksin teid valgustama kõigepealt oma kooliasjade kohapealt, sest ma olen siin korduvalt maininud kui palju ma nendega tõmblen. Well, ma sain enamvähem kõik võlgnevused tehtud. Kaks tükki istuvad veel kukil, aga nendega ei tohiks erilist probleemi tekkida. Neid ei õnnestunud mul nüüd ära teha puhtalt ajapuuduse tõttu. Kui need kaks auku välja arvata, siis on mu hinneteseis päris ilus. Vähemalt endalt saan ma selle eest pai.
 Mu unenäod terroriseerivad mind endiselt. Mul pole probleemi sellega kui ajuvabad need on, sest ma ei ootagi neilt loogilisust, aga ma suren oma unenägudes ära ja natuke peale seda olen ma tagasi selles hetkes vahetult enne surma, et ma saaksin oma saatust muuta. Ma saan seda korduvalt teha. Ma suren oma une jooksul korduvalt, kui ma jätkan halbade valikute tegemist, aga ma saan alati uue võimaluse mingi teine pääsetee leida. Kõik need koolitulistamise unenäod, kus ma erinevaid teid pidi korduvalt põgenesin. Ka need unenäod, kus kooli tuleb suur põlev mees, kes hakkab lihtsalt tapma ja hiljem ajab keegi mind mööda kooliteed taga, et mulle nuga anda. Kõige elavamalt ongi mul meeles uni, kus mind ajas mööda metsa taga noaga mees ja kui ma jõudsin joostes kooliteele, lendas suur veok mu eest läbi. Uni ei lõppenud veel sugugi sellega. Jõudes tunnelisse, nägin ma teisel pool tunnelit kuuskede vahel sarvedega mehikest mind põlevate silmadega ootamas. Oma unenägude põhjal võin ma järeldada, et kool oli minu jaoks põrgu. Ma surin seal korduvalt ja nägin teisi paaniliselt karjudes suremas. Kui ma tahtsin minna kooli abi otsima, ootas mind põõsas kurat. Kuradit nähes jooksin ma muide noa otsa tagasi.
 Ma olen juba endale mõttes selgeks teinud, et sellest postitusest tuleb paras pudru ja kapsaste segu, seega lasen ma edasi selle jutuga, mida sülg suhu toob. Teie ei saa ka protestida, sest see lookene on teile nähtav valmiskujul ja midagi ma hiljem muutma ka ei hakka (kui just mõni kirjaviga silma ei jää).
 Ask.fm on huvitav koht. Inimesed sellel saidil on... huvitavad. Nende inimeste jagunemist on päris lihtne lahterdada. On need kes tahavad nalja teha ja küsivad küsimusi lehma udaratest, on need, kes toodavad puhtalt vihkavaid kommentaare inimestele, keda nad tegelikult õieti ei teagi, on ka need, kes küsivad vahest paar küsimust puhtast uudishimust ja siis on ka need kiimakotid, kes leiavad, et on hea idee küsida üheteist aastaselt tüdrukult, mitmelt vennalt ta suhu on võtnud. Oh god, ja need potensiaalsete draamade üleskiskujad. Minu lemmikud. Ise ei teata asjadest midagi, aga oletused on hirmus suured. Naljakas on. Miks ma sellest räägin? Ma jätan oma ask.fm-i maha. Tjah, tunnen, et minu jaoks on see kohake oma töö teinud. Olgem ausad, inimesed ei tuleks nii või naa välja originaalsete küsimustega. Minult jäädaksegi küsima pilte varvastest ja "mitme kutiga sa illi oled pand???" küsimusi. So yeah, that's happening. Oma aski ma päris ära siiski ei kustuta. Las ta istub, mine vaata nagu loomaaia elanikku, kui soovid.
 Kuna on selline jõulune aeg, siis peaksin ma ilmselt sellest jõulust ka rääkima. Well, kingirallid on meeletud ja kurvad samaaegselt, sest mul pole raha. Jõulud peaks olema midagi muud, kui lihtlabane asjade kinkimine, aga tänapäeva ühiskond on sellise asjade pakkimise ja teisele inimesele edastamise teemaga juba nii harjunud, et kui keegi mõtleks kinke mitte teha, siis peetakse teda ebaviisakaks ja kitsiks. Parem siis minna juba selle tavaga kaasa, sest jumal hoia, minu ümber on niigi vähe inimesi.
 Vabandage mu tuju. Ma olen praegu kaunis pahur ja dramatiseerisin ilmselt mingil määral mõne asjaga üle, aga... it is what it is.
 Kell on kolm ja ma peaks magama. Homme ootab ees suurpuhastuse teine päev, et saaks tuua tuppa plastikust jõulukuuse, kuhu alla plastikust kinke panna või, nagu mugavatel inimestel kombeks, visata ümbrikuga raha.
 Thank you, come again.

Kuidas täis olevas liinibussis üksi istuma jääda

sneaky shoutout to my birthday girl, tonight's going to be AWESOME

 Mul on tulnud ette liinibussiga linna sõitmist peaaegu iga päev. Sellest on saanud juba huvitav harjumus ja mulle peaaegu, et isegi meeldib see (kui kõrvale jätta need narkarid, purjus inimesed, mu kõrval istuvad magajad kes minu peale vajuvad, laiutajad ja ülbed vanatädid). Muidugi meeldib mulle jääda üksinda kahe koha peale laiutama ja ma olen avastanud paar viisi selle saavutamiseks ka siis, kui buss on täiesti täis.

•  Magaja. - See on nagu kirjutamata reegel, et magajat ei aeta üles, et ta kõrvale istuda saaks. Asu sa siis akna või vahekäigu pool, aga sind ei tule keegi äratama ja üksinda sõitmine on garanteeritud. Juhul kui sa siiski päris kindel pole, siis pane oma kott vahekäigu poolsele istmele ja suiku ise rahulikku unne (või teeskle, et sa seda teed). Kõrvaklapid aitavad ka.
• Ma-tunnen-end-halvasti-ja-võin-oksendama-hakata. - Tjah, kui mina seda proovisin, siis see toimis, aga on olemas ka neid tädikesi, kes tulevad sinuga vestlema ja paluvad bussi kinni pidada või bussis aknaid avada, et sa värsket õhku saaksid. Pole kõige lollikindlam viis ka sellepärast, et mõned inimesed on pimedad ja pressivad end ikka sinu kõrvale istuma. Aga, et see toimiks, pead sa välja nägema nagu oleks su tund nüüd tulnud või nagu see oli juba pool tundi tagasi tulnud. Pmts tee seda, mida sa tegid, kui ei tahtnud kooli minna ja pidid ema kuidagi uskuma panema, et su tervis ei võimalda sul lihtsalt sittagi teha. Aitab ka see, kui istud vahekäigu poolsel istmel ja hoiad veepudelit käes. Mana oma sitahäda nägu pähe ja istu uhkes üksinduses (kui õnneks läheb).
• Väga, väga kuri chihuahua. - Pane kaasreisijad uskuma, et sul on kotis kuri kondine deemon. Abiks on helisalvestised selle väikse olevuse õelast haukumisest. Kui keegi tahabki sinu kõrvale istuda, siis ütle, et koer on nii närvis ja et sa ei julge teda liigutada. Pole seda küll ise proovinud, aga ma usun, et see võib toimida.
• Narkar. - Lisaks sellele, et keegi su kõrvale ei istu, ei tule nad ka sinu poole istuma. Peaasi, et sa oma rollile pühendud. Hüple üles-alla, vehi kätega, löö oma nägu, löö kõrvalolevat istet, plaksuta kontrollimatult, köhi, räägi endaga... Muidugi pole see nii lihtne, kui Magaja, aga vähemalt istud sa üksi... right? Ja sa saaksid nii ka hiljem bussi tulevatele sõpradele kohti hoida! Soovitatavalt vea see etendus siiski bussi tahaotsa, sest muidu võib bussijuht kogemata päris kurjaks muutuda.
• Vihane telefonikõne. - Karju telefoni. Sõima elu eest, pinguta näolihaseid, et nägu punaseks värvuks ja ole rõõmsalt (või vihaselt) üksinda istuv agressiivne mölakas, keda kõik kardavad.

Ma olen kindel, et neid mooduseid on veel. Kindlasti on. Kui kellelgi lugejatest mõni hea tehnika on, siis võite ka mind valgustada. :)

 Thank you, come again.

"I wanna be your vacuum cleaner, breathing in your dust."

lol jk ma olen astmaatik, i would die

How to deal with bitches

Koolis on draamad. Mõttetud draamad, mille tagamaid ma ei tea ja ma kuna ma olen kuulnud ainult ühte osapoolt, siis pole mul ilmselgelt piisavalt vahendeid, et kogu situatsiooni ausalt hinnata. Seega hakkan ma rääkima hoopis teisest situatsioonist, mille mõlemad osapooled on minuga rääkinud. Kogu see draama toimus küll kuuendas klassis, aga üllatus-üllatus, ka kümnendas on veel samad fucking draamat (ples tootke midagi uut).
 Keegi ütles kellegile, et ta on kole. Mida see kuuenda klassi tüdruk, keda koledaks kutsuti, selle peale tegi? Solvus, middle fingers were up ja tema solvaja oli tegelikult ise see kõige koledam bitch. (fucking uskumatu, et samalaadsed draamad veel siiani toimuvad) See plika, kes väidetavalt teist solvanud oli, oli endast väga väljas, sest kogu lugu oli kontekstist välja rebitud ja ta ei mõelnud seda nii, aga see ei tähendanud, et ta oleks suud kinni hoidnud... oh ei. Ta mölises koguaeg milline värdjas see teine tüdruk on, sest ta ütles talle nii halvasti ja valetas ja ma isegi ei tea...  Ühesõnaga ei olnud ta sugugi targem, kui see tüdruk, kes ta öeldu kontekstist välja rebis, sest ta hakkas seda tüdrukut taga bitchima ja igal sammul maha tegema. Tulemus oli see, et kõik olid tülis mingi mõttetu arusaamatuse pärast ja selle läbi pidid ka teised kannatama, sest seda mõttetut "ew, mis ta endast mõtleb, ta on ju täis lits" juttu võis kuulda iga fucking viie minuti tagant, kui teine pilti ilmus.
 Lihtsalt saage endast üle ja lõpetage teiste selja taga bitchimine. Kui keegi midagi valesti teebki, siis middle fingers up and don't give a single fuck about this person. Ja kui ma ütlen "don't give a single fuck" siis ma mõtlen ära räägi temast koguaeg and stop giving them the "secret" bitch-eyes. The secret bitch-eyes aren't actually so secret. Just stop. Ja jumal hoidku ära mine seda tüli kahe nädala pärast uuesti üles surkima.
 Minus on selle teema kohta palju alla surutud viha ja ma pidin vähemalt osa sellest välja laskma. Ma loodan, et keegi sellest kuidagi valesti aru ei saa.
 Thank you, come again.

How to procrastinate

 Ma olen asjade edasi lükkamises ääretult osav, nii et ma leian, et minust võib seejuures palju abi olla (või siis ka mitte).
 Minu jaoks pole mingi probleem lükata edasi referaate, kontrolltöid, uurimustöid ja veel hunnikuid referaate. Kogu see kupatus ajab mind nutma, seega leian, et ma peaks parema meelega mängima Simsi, vaatama youtube'i videoid või filme. See kõlab palju paremini. Ja siis järsku avastan, et mu tuba on liiga segamini ja sellises keskkonnas pole võimalik teadmisi omandada. Ma hakkan koristama... ma leian koristades palju huvitavaid asju, millega ma pean kohe mängima hakkama. Või siis leian ma riideid, mida ma pole ammu kandnud ja seda oleks suurepärane esmaspäeval koolis kanda... Ahjaa, koolitööd. Peaks neid ka tegema. Avan vihiku ja leian, et mu käekiri pole päris nii kaunis kui peaks - kirjutame kõik ümber. Great!
 Kui vihik on ümber kirjutatud, siis meenub mulle tumblr. "Ma reblogin ainult paar pilti." Tund või 2 hiljem olen ma ikka tumblris. Oh no, ma eksisin phandom'i blogisse. -.-'
 Kui ma tumblrist välja jõuan, meenub mulle mu bloggeri blogi (see sama mida sa hetkel loed). Ma pole sinna tükk aega kirjutanud (isegi, siis kui kirjutasin eelmine õhtu/öö). Asun isuga blogima, sest jumal hoidku, kõiki huvitab kõik, mida ma siin kirjutab. Muidugi huvitab. -.-'
 Guess what, ma tegin seda kõike täna. Ainult actually õppima ma ei jõudnud. Fucking... great. Varsti leian ma nii või naa, et kell on juba nii palju, et ma ei jõua enam midagi teha ja annan alla. Mis kuradi jama ma endale korraldan...
 Aga olgu, aitab jamast. Ma asun nüüd tööle.
 Thank you, come again.

needed to share some puppy lols

It's late. I should be sleeping. Homme oodake pikemat postitust.

 Thank you, come again.

so school is going well...

 Täna värisesin ma kodus teki all, sest nõrkushoog. What is happening with my body? Minu õnneks muidugi lõhkesid koolis mingid torud, nii et tunnid jäid ära. See oli suurepärane uudis. Mu juubeldamine põhjustas muidugi jälle mingi värisemise ja tudisemise hoo, aga sain hakkama kuidagi.
 Homme lähen ma ilmselt kooli natuke varasema bussiga, et ma saaks istudes vähemalt väriseda. I mean, matemaatika kontrolltöö ei tee end ise ära. Ugh...
 Ega ma muud midagi lisada ei tahtnudki. Tuleb välja, et ma tahtsin ainult oma õnnega eputada. Oh well...
Thank you, come again.

õppetöö niidab

Tunnistan, et asjad on natuke üle pea kasvanud. Mul on sel nädalal 5 kontrolltööd. Nende hulgas on raamatu vastamine, mis mul veel läbi pole loetud. Pean samuti tegema ühe referaadi ja kirjutama 2 vene keelset jutukest. Vist olid asjasse segatud ka sõnadetööd.  Pean järgi tegema nii kunstiajaloo kontrolltöö, kui ka keemia oma. Viimasega mul probleeme olla ei tohiks. Õnneks. Ahjaa, pean ühe raamatu veel järgi ka vastama. Yay!
 Tahaksin kiirelt lisada ka seda, et mul on hirmus kahju, et mõned õpetajad pole enda jaoks avastanud ekooli, sest kogu see kupatus tabas mind täna asju uurides suure üllatusena.
 Tahtsin kind of juba ette ära vabandada, et siia nüüd enne neljapäeva postitusi ei tule, sest et... well, ma loetlesin siia kena rea põhjuseid. Figure this out yourself.
 Mulle meeldib näha ka neid lustakaid blogi vaatamiste kõveraid, mis praegusel ajal lainetavad kõvemini, kui kunagi varem. Selle üle on mul ainult hea meel ja ma teen lugejatele mõttes pai. :)
 Thank you, come again.