Kena vana aasta lõppu!

Ilmselt mitte kõige parem lugu, mida siia toppida antud juhul, aga seda ma olen juba tükk aega kuulanud niiet... jah. Säh.
 Ootan muide huviga juba uut aastat, sest selle aastaga võisin ma tegelikult täitsa rahule jääda. Sellegipoolest loodan end järgmisel aastal paljuski parandada ja arendada niiet minust saaks parem inimene(?). Midagi sellist ilmselt jah.
 Nüüd aga head vana aasta lõppu ja ilusat uue algust! :)
 Thank you & come again next year! :)

OMFG...

can I have you?

The prettiest people do the ugliest things.

 Midagi, mida ma täna kuulsin ja mis mu suu lahti vajuma pani. I liked it.
 Tänane kujunes mõnusaks isegi. Hommikul sain endale plaanid, mida ma nii väga tahtsin. Hakkasin siis VEEL koristama, sest hommikul selgus, et sellest koristamisest, mida ma kella kaheni öösel tegin, polnud nii palju kasu, kui ma arvanud olin. Koristasin ära ja mõne aja pärast tuligi Jannu. Nagu alati algas non stop jutt ja enamvähem kõigest sai räägitud. Selline mõnus istumine oli seega. Lõpuks jõudis asi sinnani, et Jannu lahkus siit värske maniküüriga. :D Jah, huvitav oli. :D Teinekordki eks?
 Praegu on mu käsi külmunud, sest ma avastasin, et küünelakk kuivab kiiremini jääkülmas vees. :D
 Homme teeme emaga pitsat. Palju pitsat. Meeletutes kogustes. N O M, N O M!
 Thank you, come again.

I'll never get tired of you.

 Mõtlesin siin ja tegin järelduse, et mu psühhika koduste asjade tõttu suhteliselt rikutud, sest ma näen juba enda väljakolimisest unes kõikvõimalikke stsenaariumeid ja ärkan pisarad silmis. Tegin ka järelduse, et ma kohati vihkan ja päris kindlasti kardan igasugust ebastabiilsust.
 Möödunud paar päeva olid tegelikult jube mõnusad. Tundub, et peaksin tõesti tihedamini kodunt eemale saama. Mõjub juba endale kuidagi palju paremini.
 Midagi ma siia vist rohkem ei lisa. Oleks küll jutte, mida pajatada, aga tegemist on. Ilmselt koristan pool ööd nagu mul juba kombeks on saanud. Homme olen ka üksi kodus niiet sebin mingid plaanid endale äkki. Mõtteid on niiet jah. Homme teen paar kõnet ja äkki saab midagi ära korraldada niiet ma ei peaks terve päeva üksi passima. See on juba hommikune mure.
 Thank you, come again.

25th Dec.

relevant

 Kõik on jõulukingituste tegemiseg nii laisaks läinud. Nüüd ongi asi läinud pmts sedasi, et visatakse natuke raha, et saaks ise osta või kingitakse küünal. Originaalsus on kuhugi tahaplaanile jäänud. Inimeste fantaasia on kadunud. Õnneks on sain siiski paar asjalikumat kinki ka.
 Thank you, come again.

Häid pühi! :)

I'm not lazy. I'm just highly motivated to do nothing.

 Kuna ma täna tegelikult eriti midagi väga produktiivset teha ei jõudnud, siis mõtlesin siia eilsest paar pilti lisada. Kahjuks ei õnnestunud küll meie paljusid ääretult naljakaid jututeemasid pildile püüda, sest käsi värises liialt ja noh... jah. Ma usun, et kõik taipavad, mida ma öelda üritan. Loodan.
 Agajah, ees on pikk öö täis koristamist ja asju niiet edu mulle ja loodame, et ma ärkan homme varem kui ma seda täna tegin. :)
 Thank you, come again.

No matter how carefully you choose your words, they'll always end up being twisted by others.

Hommikul õnnestus kooli jõuda. Need mitu äratust, mis ma pannud olin, tasusid igati ära. Vedas.
Koolis sai tunnistused, vahetasime klassis jõulukinke ja nomnommisime kõike paremat, mis pakuti. Armas oli tegelikult isegi. Selline pisike armas olemine oma klassiga. Pregu hakkasin mõtlema, et need olid meie klassi viimased jõulud sellises koosseisus. Kurb.
 Peale esimest tundi kogunesime kõik aulasse aktusele. Keegi oli mõelnud 'vürtsitada' seda igavat passimist lõõtspilli mänguga. Njah, ega see midagi paremaks väga ei teinud. Usun, et paljude arust oli see lihtsalt aja viitmine. Muidugi loeti traditsiooniliselt ette kõikide klasside hinnete seis ja minus kasvas järjest suuremaks kahetsus, et ma kohe peale esimest tundi ära ei läinud. Aga läks nagu ta läks.
 Kui ma koju jõudsin, siis oli siin meeletult soe. Nagu SOE soe. Mingi +30 kraadi tuli ära küll. Küte oli põhja keeratud, sest mingi jutt oli kuskil liikunud, et küte võetakse täna ära niiet, et mingitki soojust säiliks, siis pandi küte hommikul mingiks ajaks põhja... keeruline. Aga oiiiiiiii kuidas mulle see soojus meeldib.. Lõpuks otsustasin ikka Triinu juurde minna. :D Tegin traditsiooniliselt kaasa endale kohvi ja viskasin laualt paar mandariini kotti ja läksin. Peaksin ilmselt mainima, et ma võtsin kaasa ka oma kaamera, läpaka ja natuke juhtmeid... Nagu ikka ilmselt. Igatahes Triinu juures oli siis selline mõnus istumine.
 Kell üks tulin koju tagasi. Istusin arvutis ja tegin igast lahedat. Vahepeal käis naabrinaine mulle kurtmas, et kuradi palav on. Ma ei tea, mulle sobis. Aga kuidagi jõudis õhtu sinnamaani, et ma jäin magama. Ärkasin kuskil kell 9 õhtul. Ma ei oska selle kohta isegi midagi öelda..
 Homseks on mingi plaanilaadne elukas olemas - koristamine. Seda puhtalt sellepärast, et pühapäeval hakkavad igasugu sugulased ja tegelased siin käima ja jõulud ja asjad jnejne. Kuuse peaks ka tuppa tooma ilmselt. Tegevust seega jagub.
 Thank you, come again.

The real trouble with reality is that there's no background music.

 Üks neist päevadest, mil sa ärkad, ringutad ja paned hetkeks silma kinni ja järgmisel hetkel ärgates on sellest möödas 5 tundi. Ma vihkan vahel seda, kuidas ma oma unenägusid armastan.
 Homseks panin mitu äratust. Lihtsalt igaksjuhuks. Sest homme pean ma täiesti raudkindlalt koolis olema ja ma tahan seal ka päris jubedalt olla kusjuures. Saaks selleks aastaks selle jamaga ühelepoole juba. See oleks meeldiv.
 Aga täna olin ma kasulik ka. Koristasin. Nagu pmts koguaeg, aga mingit tulemust eriti see andvat ei paista. Ma olen kehv koristaja ilmselt. Üritan ilmselt veel.
 Thank you, come again.

no kus lumi on?

 Hommik oli vinge. Arvan, et keegi peaks laiskvorstide voodist välja peksmise eest auhindu jagama. Lihtsalt annan oma mõtte edasi siin... Agajah, kooli jõudsin keset teist tundi. Keset vene keele tundi sisse sadada oli päris hirmus. Arvestades seda, mis tuju õpetajal eile oli olnud. Täna läks õnneks kergelt. Võinoh, ilusti. Ei saand möliseda. Ühiskonna õpetuses vaatasime mingeid saatelõike ja suht niisama vedelemine käis. Ja siis eesti keeles visati ette lugemistest ja paber kirjandi kirjutamiseks. Normaalne värk ju. Vahepeal oli mingi jõuluvanade võistlus ka, kus natuke naerda sai jaa siis jälle üks ühiskonnaõpetus, kus oli jälle mingi filmi vaatamine pmts ja kaheksas tund jäi minu jaoks ära. Vot nii. Ahjah, inkus sain ka selle kunstniku asja ära vastatud. Polnud meeldiv.
 Koju jõudes pmts kohe tuttu ära. Mingi aeg pidin Robini ära saatma ja siis tagasi tuttu. Panin kusjuures äratuse kella kuueks. Mis kell ma ärkasin? Pool 10. Close enough I guess.
 Ei tea mis homme saab. Hinded on nvn kõik juba väljas ja eriti ei viitsikski end kooli vedada, aga ma arvan, et teen veel viimased pingutused nüüd. Saab pärast ennast kiita.
 Neljapäevaks on ka mingeid ähmaseid plaane juba, aga eks näis mis siis saab. Praegu ma vist veel midagi väga kindlalt kinni ei paneks.
 Thank you, come again.

i always have the worst timing

 Päev algas segaselt. Kooli jõudes nägin, et füüsika klass on pmts tühi ja siis meenus kuskilt, et mingi kontsert pidi aulas olema sel ajal. Läksin siis ka sinna. Peaks mainima, et oli kontsert osutus ikka küllaltki suureks unetekitajaks. Kui hakkasingi juba magama jääma, siis järsku täiesti lampi hakati plaksutama. Okei. Edasi liikusin jumalast unisena vene keele tundi. Õpetajal oli paha tuju, mis tegi õpetaja ja temaga samas ruumis viibimise kohutavalt ebameeldivaks. Kuigi minu kallal ei nokitud, siis jäi ikkagi kõrva see üleolev toon, millega teiste kallal võeti. Väga nõme. Mata tund oligi nagu olematu. Mingi lühikese aja tunnist sai klassis istutud ja siis sai aulas poiste näidendi ürituse asja vaadata. Väga toores jama oli veel esialgu. Loodaks, et kolmapäevaks asi paraneb. Bioloogias sai kontrolltööd kätte. 4 kukkus. Õpetaja vingus, et ma olen allakäinud. Okei siis. Inkus oli lihtsalt passimine. Lahendasin ebavajalikke ülesandeid puhtalt igavusest ja lootuses, et kunagi on neid ikka vaja. Ajalugu oli ka suht passimine. Mõttetu värk. Enne seitsmendat tundi käisin keka õpsiga rääkimas, et ma saaks tunnist ära inkut parandama. Alguses vinguti küll vastu, aga lõpuks jõudsime kokkuleppele, et ma teen vajalikud vehklemised ära lihtsalt järgmise tunni ajal. Ja nii ta läks.
 Koju oli hea jõuda. Soe ja mõnus ja oodatud tunne oli kohe. Nummine värk jaa.
 Homseks pean ma mingi geniaalse ja pika ja jube põhjaliku kirjutise ujumisest tegema, et ma saaks veerandi kekas viie. Soovigem siis mulle edu ja kõik head. Või midagi...
 Praegu sain teada, et 25. detsembril on kaks korrust all pool mu tädi juures jälle mingi jõulu istumise värk. Igaaastane jant. Mis seals ikka, ilmutan end kohale, naeratan natuke ja koju tagasi. Miks ka mitte.
 Praegu lõpetan.
 Thank you, come again.

u must be kidding me -.-'

Nothing happened today. Ja nüüd ma rooman voodisse ja suren, sest jah, mul on jälle see meeletu kõhuvalu, mis halvab osaliselt mu alakeha, paneb mu nutma ja ajab öökima. Wish me luck!
 Kõik on pettumus, fuck you. Aint see video on vinge. Kõik muu... fuck you.
 Thank you, come again.

look up & get lost

 Laat oli suht pettumus. Olgu, midagi ma sealt sain niiet päris ajaraiskamine see ka pole, aga.. jah. Eelmine aasta olid seal jänkud, see aasta olid jänesemütsid. Mis siis järgmine aasta tuleb huvitav?
 Täna sai mööbel ka mu toas õigetesse kohtadesse nihutatud lõpuks niiet Chilla sai üle pika aja välja jooksma. Pisike väsis lõpuks täiesti ära. Nunnu.
 Ja nüüd ma õpin. Endiselt edasi. Täiesti kõrini on sellest juba. Eriti vene keelest, aga mis seals ikka. Mõtlesin nüüd üle pika aja tõõõesti õppida järeltööks. Niiet ma õpin nüüd.
 Thank you, come again.

We are the makers of music & the dreamers of dreams.

 Momendil olen sõnatu.
 Eee, aga täna sai lõpuks kapi, laua ja tabureti värvimisega ühelepoole ja sain teada, et ema ei julge mu seinale kaelkirjakuid teha. Nooojah. Niipalju siis tänasest. Mingil päeva etapil istusin youtube'is ja vaatasin videosid pealkirjaga "Funny cats". How awesome is that...
 Homme lähen Kuusalu Jõululaadale. Tahan veel susse. Enne jõule pole kunagi liiga palju susse. Sussid on nagu osa jõuludest. Ühesõnaga: sussid!
 Kuna jõululaat algab minu arust debiilselt vara, siis pean ma vähemalt tunni aja pärast magama minema. Kuna ma siiralt kahtlen, et mu elu muutub veel täna öösel huvitavamaks, siis pole sellel mõttel vast midagi vigagi.
 Ootan väga haigelt järgmist nädalavahetust. No ikka väga. Ja järgmine nädal peaks ka huvitav olema, kuigi esmaspäeva jätaks hea meelega osaliselt vahele. :)
 Jätkan siis seda, mida ma hästi oskan - sõnatu olemist.
 Thank you, come again.

Leidsin paar pilti sellest ajast, kui ma olin just seitsmenda klassi lõpetanud...

Ma tean ühte laiskvorsti...

 Hommikune voodist välja ronimine oli piin. Mitte mingit soovi polnud ära minna. Niii hea soe ja pehme ja... oehjah. Kuidagi õnnestus mul end ikkagi voodist välja kangutada. Kooli jõudsin ma isegi enamvähem okeilt. Minutikellaga samal ajal.. Käib kah.
 Koolis midagi märkimisväärselt huvitavat ei toimunudki. Täitsin vahetundides oma geograafia töövihikut jne. Loodan kontrolltööst ka parimat, töövihik seevastu... ma ei julge sealt midagi loota. Kõik vist koolist? No ootasin kedagi kooli ka, aga mis seals ikka...
 Peale kooli läksin otsejoones magama. Tundus lihtsalt, et hommikust saadik oli midagi lõpetamata or smth. Peale viite tundi ärkasin ja välja vaadates hakkasin mõtlema mitu päeva ma magasin. Koolist tulles oli jõhker tormitaoline asi, koolist tulles sain ma vaevu silmi lahti hoida, sest igast jama lendas mulle näkku. Jube oli. Ärgates oli kõik rahulik. Rahulik lumekiht maas, tuult oli vaevu. Normaalsus.
 Nüüd võib vist juba 'tänaseks' öelda... Igatahes oli plaan minna Sakku Emilile külla, aga see jäi kahjuks katki. Sama katki kui mu tädi auto... Super jah. Niiet hommikul hakatakse uuesti mu lauda ja kappi värviga üle võõpama ja ma ilmselt norisen sel ajal kuskil teki all. Eks paistab.
 Ja pühapäeval hüppan Kuusalu Jõululaadalt läbi. Kindlasti.
 Thank you, come again.

karma's only a bitch if you are

Käisin koolis täna ilusti. Kohale jõudsin küll teiseks tunniks, aga asi seegi ilmselt. Close enough! Kooli ronisin ma pmts ainult vene keele vastamise pärast ja sellepärast, et ma pidin keemia töövihiku lõpuks ära andma. Nojah, vene keelt ma järgi tegema ei läinudki. Leppisime semudega kokku, et esmaspäeval oleme kindlalt platsis. No ja keemiaga sain asjad korda. Selle üle on täitsa hea meel. Mingil põhjusel sain tunnis väga palju kolmesid ka...
 Reedet oleks vaja juba. Järgmist nädalavahetust tahaks ka jubedalt juba.
 Praegu vist kõik.
 Thank you, come again.

i wont leave

Olin kodus täna. Tegin... asju. Vajalikke asju peamiselt... Täna pean veel vene keelega mässama, paar töövihikut ära täitma ja ilmselt ka raamatu läbi lugema. See töövihikute täitmine on täielik nuhtlus. Ükskõik mis ainega tegu on - see on nuhtlus.
 Homme lähen kindlalt kooli olenemata enesetundest, mis täna oli selline enamvähem isegi. Mitte parim, aga enamvähem. Loodan, et homseks on kõik okei ja mul ei teki tundides tunnet, et mu hommikusöök maandub kellegi laual. :)
 Ja paar pilti mu lumisest eelmise aasta talvest lisasin ka. :)
 Thank you, come again.

napakas

 Hommikul tundsin end kohati lumejumalana. Niipea kui ma hakkasin vinguma, et lund pole, tuli lumi maha. Teeme siit siis juba omad järeldused.
 Hommikul läksin ilusti kooli. Sama ilusti ja rahulikult möödus esimene tund, teise tunni keskel muutus enesetunne veidraks. Sees hakkas keerama, iiveldus ja särkivärki. Peale tundi läksin kooliarsti juurde, seal sain söetabletti ja nii palju targemaks, et palavikku mul pole. Kolmas tund oli mul sama kohutav enesetunne kui ennemgi. Pikal vahetunnil üritasin sellest kuidagi üle saada, mõtteid eemale saada jne. Neljas tund oli samuti jube. Läksin uuele katsele kooliarsti juurde. Minuga ei osatud enam midagi teha. Saadeti koju ära. Niisiis saigi minu 8 tunnisest koolipäevast 4 tunnine koolipäev.
 Kodus roomasin voodisse ja surin. Seega ma magasin mingi kella ühest kuni nüüd kella kaheksani vist. Normaalselt seega. Praegu loodan lihtsalt, et mu enesetunne paraneb piisavalt, et saaksin homme ikkagi kooli minna.
 Ahjah, vaatasin saadet Sind otsides ka õhtul. Vähe ei vesistanud ju lõpus. :D Oh mind õrnakest seega..
 Thank you, come again.

Hello darkness, my old friend. I've come to talk with you again.

 Kooli läksin võrdlemisi imeliku tujuga. Kõigil oli ilmselt jõle hea tuju. Kõik naeratasid nii haigelt, tantsisid, laulsid... öäk. Võis näha kuidas nad ükssarvedega mööda roosasid suhkruvati pilvi edasi keksivad ja kuidas neil ühesõnaga päike persest paistis. Lihtsalt öäk.

 Tegin füüsikas kaheksanda tunni ajal meeleheitliku katse oma kolmanda peatüki tööd ära teha. Olen täiesti kindel, et 2 kukub. Esiteks ma ei jaga absoluutselt neid arvutamise asju seal ja teiseks jäi mul töö pooleli. Ilmselt pean nuiama õpetajalt uut katsetust. Ilmselt päris kindlasti. Midagi väga hullu ei tohiks füüsikas vist tullagi, sest ees istuvad üks 4 ja 5, aga jubedalt tahaks viite saada veerandiks. :D Võtaksin seda kui ühte suur jõulukingitust mulle endale enda poolt. 

 Ja mis värk sellega on, et lund veel pole. Eelmine aasta oli juba ammu lumi maas. Tõsiselt viimane asi mida ma tahan oleksid jõulud ilma lumeta. 

 Thank you, come again.

garbage

Mul on tõsise sitanäraka tunne praegu. Selline raske käkerdis, kes ei saa millegagi õigesti hakkama ja kelle puudujäägid ületavad olemasoleva. Mis minusugusega üldse elul teha on... sööta lõvidele? See oleks ilus.
 Ja muide, ma teadsin, et Uuspõld paneb tantsusaate kinni. Olin surmkindel.
 Kell on liiga palju, et ma veel siin võiks olla.
 Thank you, come again.

A good advice comes from bad experience.

Mingi mööbli värvimine käib siin. See samane, mis oleks pidanud toimuma juba augustis. Nüüd on... detsember. Isegi hästi.

 Homme pole mitte mingit söövi kodust välja minna. Puhas laiskus. Ometigi pean end puhtalt järgivastamiste pärast kooli vedma. Seekord siis füssat järgi tegema. Pidavat olema puhtalt arvutuste kontrolltöö. Midagi head ma ei julgegi sealt loota. No ja oma TÄIDETUD keemia töövihiku pean ka ära viima. Pean ainult selle töövihiku leidma ja.. ära täitma. Superluks värk ühesõnaga. 

 Muide, see must värv, mis pidi lakitud pindade värvimiseks olema, ei paista hakkavat lakitud pindadele nii nagu me olime ettekujutanud. Tegemist võib olla seega potensiaalse jamaga. 

 Thank you, come again.

take care

 Üllatavalt kiiresti mööduv reede oli. Pool koolipäeva sai no tõesti ülimalt kiiresti läbi ja samuti ka teine pool. See on loomulikult positiivne.
 Tänased tööd koolis.. Keemias kukub ilmselt 2, inkus ma ei julge ennustada, aga peaks ikka tulema üle kolme, jaa füssas peaks ja võiks midagi ilusat tulema. Loodan vähemalt sellele. Praegu vaatasin ekoolist täna saadud hindeid. Pmts keemias on mul mingil põhjusel hüüumärk nagu ma poleks kontrolltööd teinud ja ajaloos särab 1. Mul lihtsalt pole sõnu.
 Praegu on no jubeee uni, aga hoian end kõigest väest vägisi ärkvel. Vahepeal joon eilsest alles jäänud Hustleri jääke ja jooksen mööda korterit ringi. Siiani on aidanud, aga ilmselt varsti ma langen.
 Ei tea, et midagi veel siin mainida tuleks. Praegu vist siis kõik.
 Thank you, come again.

1. detsember

 Homseks on ebanormaalselt palju õppida. Füssas on kontrolltöö, inkus on kontrolltöö, ajaloo arutlusega pidin ma mingit nalja tegema veel, keemias pidi mingi suurem töö tulema + tv on mul vaja lõpuks ära täita, geograafias pidi ka millalgi töö tulema a see on vist järgmine nädal ikkagi. Pmts kohe kui ma koolist jõudsin, siis läksin poodi ja ostsin suure pudeli Hustlerit, et ma selle jama üle elaks ja jumala pärast magama ei jääks. Kui ma magama jään, siis on kõik kuskil seal, kus päike ei paista. :)
 Tänane oli kuidagi veider. Hommikul jäin natuke kooli hiljaks. Õppealajuhataja hakkas juba paanikat tekitama sellest. No tõesti vaevalt, et ma selle kahe minutiga, mis ma hiljaks olin jäänud, millestki väga ilma jäin. Kui ma tundi jõudsin, siis otsis õpetaja vahekabinetist alles asju. Tjah.
 Tänane üllatus oli ka see, et mulle täitsa meeldis see vene keele tund. Hiljem käisin mingit tunnikat ka järgi tegemas. Mingil põhjusel tundub mulle, et õpetajale ma nii palju ei meeldi kui mulle endale tänane tund meeldis..
 Kõik vist praegu.
 Thank you, come again.

ninasarvikud

 Tänane läks õnneks kiirelt. Tunnid olid ka talutavad, kuigi suhteliselt igav oli terve päev. Vahetundides sai ka enda lõbustamiseks lihtsalt mööda kooli ringitatud. Ei, ei olnud lõbusam. Lihtsalt tegevust oli niiet ma ei jäänud magama. :)
 Kaks esimest tundi kudusin tööõpetuses. Ja eesti keele tundides sai ka asju tehtud. Lisaks sellele sain veel ühe etteütluse järgi tehtud. Ja matemaatika tunnis ma seekord tõesti üritasin. Sellest üritusest jäi minu enda jaoks väheks. Nõuan endalt matemaatikas vähemalt praegu rohkem kui muidu. Ja kui ma millestki aru ei saa, siis tüütan pinginaabrit ja nii edasi kuni ma saan kõigest täiesti täielikult aru. Teisiti tegelt vist ei saakski.
 Koju jõudes olin veendunud, et ma ei tohi magama minna. Mis juhtus? Viskasin hetkeks pikali, ärkasin 5 tundi hiljem. Ma ikka oskan. Nüüd hakkan kuidagi uimasena õppima.
 Thank you, come again.

I'm always paranoid that I annoy people.

 Tänane venis. Meeletult venis. Kahes tunnis oleks ma peaaegu magama jäänud. Imelikul kombel äratasid kaks eesti keele tundi mind lõpuks üles, aga sellegipoolest läksin ma koju jõudes kohe magama. Kahel ööl lihtsalt liiga vähe tunde magatud. Nii ei saa. Täna ilmselt koon natuke ja siis kohe tuttu ära ka.
 Mis siis veel... Hüppasin täna üle hobuse.. ja kõik vist. Nädala lõppu ootan juba jubedalt. A ja ma sain eile veel teada, et Emil viidi vanadekodusse. Nüüd on mul kohati vähem muretsemist jälle.
 Thank you, come again.

perfection is overrated

 Koolis olin täna. Tundus nagu see nädal, mil ma puudusin, poleks midagi muutnud. Igav. Väga igav. Muidu oli isegi päris okei päev olgugi, et öösel õnnestus mul heal juhul mingi 3 tundi magada. Terve päev oli unetu. Kardan,  et täna õhtul langen ma kiirelt.
 Unetuse põhjuseid oli mitmeid. Lühidalt võiks selle võtta kokku sõnaga muretsemine. Ma olen haige muretseja. Üks põhjustest on Kohtla-Järvel elav mu kunagine naabrimees Emil, kellel me suvel ka külas käisime ja kes on mulle peaaegu, et vanaisa eest... tema kodune telefoninumber pole enam kasutusel. Ma olen kohutav oletaja ja automaatselt lähevad käiku need samad kõige hullemad oletused. Loodaks, et täna leiab ema veel ühtede naabrite numbri üles ja küsib mis värk on. Ülekõige tahaks nendest ebamäärastest oletustest lahti saada lihtsalt.
 Täna meenus mulle üks mu unenägu ka. Lennuk sõitis mu toa ühe seina maha. Ma nägin lennukit juba päris lähedalt oma toa poole lendamas niiet panin ise jooksu kuskile kaugemasse korterinurka ja siis käis laks ära ja oma tuppa tagasi minnes oli akna kohal olnud sein ja suur osa laest lännu. Andekas lennuk, et nii lendas. Kolm seina jäi alles.
 Koolis... midagi tapvalt huvitavat siis polnud... no käisin raamatuid vastamas. Lõpuks. Kah saavutus?
 Ja nädalavahetust ootan juba huviga. :)
 Thank you, come again.

tuju on praegu 0

Tunne on selline nagu oleks suremas, aga ma ei saa selle vastu midagi teha. Elu imeb praegu.

Nobody can bring you peace but yourself.

 Eile ei tulnudki ema koju, seega ma pidin isaga kahekesi kodus olema. Ei olnudki hullu. Saime ilusti hakkama. Õhtusöögiks keerasin kokku oma kõige meisterlikuma roa - kiirnuudlid. Täitsa armas oli isegi.
 Öösel jäin arvuti taha magama ja kui mu varahommikune äratus helises, siis panin ma alles muusika vait, arvuti kinni ja läksin magama. Nagu magama magama. :D
 Rohkem nagu polegi midagi lisada ma arvan. Kolmapäeval lähen ilmselt kooli juba kui külmetus mingit saatuslikku pööret just teha ei mõtle.
 Thank you, come again.

 Vaatasin just The Notebook'i ja ma pole ammu ühegi filmi lõpus niimoodi nutta lahistand. Väga roosa ja mannavahune film oli igatahes.

talking to the moon

 Olles endiselt tõbine ja tatine on mul siiralt hea meel, et siiski on inimesi, kes julgevad mulle külla tulla ja mu meeleolu sellega lakke viia. Umbes nii lakke, et ma tunnen ennast tervema inimesena. Aitäh. :)

 Elu polegi momendil nii sündmusterohke tegelt. Kisub rohkem selliseks igavesti nummiseks. Võinoh, aegajalt raputatakse seda nummist maailma mul igast huvitavate draamadega kodus, aga üldjuhul pole ju vigagi. Alati võib hullem olla. Kellelgi kindlasti ongi hullem. Niiet mul pole seega õigust enda olukorra üle eriti viriseda(?). Las see mõte jääda.

 Mõtlesin juba eelmine nädal, et võiks koerte varjupaika minna. Või loomade hoiupaik või mis iganes koht see ka polnud. Mulle meeldiks seal käia. Viia nt üks krõbinapakk sinna või midagi. Jalutada mõne kutsuga.. Tunneksin end ehk parema inimesena. Mulle meeldiks seal ära käia igaljuhul.

 Praegu on mul lihtsalt igav. Otsin igaltpoolt kust vähegi annab tegevust. Söön igavusest. Ilmselt mingil määral isu pärast ka, mis mind alles nüüd peale pikka päeva üles leidnud on. Kohati teeb see isu puudus jube murelikuks niiet ma olengi nüüd viimased päevad endale vägisi toitu sisse toppinud, et ma kokku ei kuivaks. Trust me, ma kuivan jube kiirelt kokku kui ma ei söö. See on fakt. 

 Praegu vast lõpetan. Ootan millal uni kohale jõuab. Eile sel ajal ma vist juba magasin.. aga samas, eile peksti mind mingi enne üheksat üles ka. :D Palju tänu. :D

 Thank you, come again.

 No tere külmetus. Nohu, köha ja jube kurguvalu. Seega midagi sündmusterohket ei olnud täna. Nuuskasin korduvalt nina. On põnev?

 Homme vist ei saa ka kodunt liikuma. Plaanid seega nullitud. Loodaks sellegipoolest parimat. 

 Thank you, come again.

Be better than you were yesterday.

 Valetaksin kui ütleksin, et koolis oli väga sündmusterohke päev. Pigem tavalise poole kisub. Tänu sellele, et ma jäin hommikul liiga kauaks pikutama jäin ka mingi 5 minutit kooli hiljaks. Kui küsiti põhjust ja ma ütlesin, et magasin sisse, siis tehti sellist nägu, nagu selline asi poleks võimalik. Kallid direktor ja õppalajuhataja - selline asi on küll võimalik! :) Ja mul on loomulikult väga kahju, et selliseid asju juhtub, aga olgem ausad, ega ma tänu sellele viiele minutile, mis ma hiljaks jäin, millestki väga olulisest ilma ka ei jäänud. ;)
 Ahjaa, koolis nuuskisid täna ringi need politseikutsud ka. Jubeeee nummised olid. :3
 Enne koju tulekut järjekordne käik poes energiajoogi järgi ja siis sööma ja netti passima, et ma jumala pärast enam magama ei jääks. Eile oli tükk tegu selle üritusega. Loodaks täna kohe silmad kinni pannes magama kukkuda. Jah.
 Homseks kukkusid mõned plaanid ära kahjuks, aga pole vast väga hullu. Need plaanid lükkusid nüüd reedeks. :) Laupäevaks ja pühapäevaks oleks ka tore saada mingeid kindlaid plaane. Mõtteid on, aga eks näis mis saab. Ilmselt pean järjekordselt hakkama selleks lugema või midagi. -.-' No vaatab mis saab. Ma tahan kutsikat. :))) (ja see oli loomulikult täiesti etteaimatav lõpp tänasele sissekandele..)
 Thank you, come again.

oleme kuidas oleme

 Eile õhtul sai lõpuks pitsat tehtud. Pühapäeval lihtsalt enam ei jõudnud. A no siis sai pitsasaiu, seega midagigi... Well, pitsapõhja tainas läks perse. Segadused vee koguses.. Kogu kupatus tuli lõpuks ikkagi söödav, seega - hästi!
 Hommikul sai läbi külma kooli koperdatud ja koolis oli suht tappev. Esimeste tundide ajal nagu uni ennast niivõrd palju ei ilmutanudki, aga mida lõpu poole, seda hullemaks läks. No viies tundi oli juba killer. Tunde kokku oli täna 8. Jesjou, ma imestan ise ka oma võimekuse üle end ärkvel hoida. No ja kaheksas tund - keka - oli valus. Võrkpalli värgid. No ei ole minu teema. Parema meelega jooksen niisama. Päriselt. Samas kui oleks valida üle kitse hüppamise ja võrkpalli vahel, siis toksiksin ma seda võrkpalli elueest. Ma lihtsalt kardan seda neljajalgset elukat.. Praegu avastasin, et mul on sellest võrkpalli mängimisest käel mingid punased täpid. Nagu oleks verevalum, aga samas... ma ei teagi. Midagi on igatahes nii nagu ei peaks. :D
 Enne koju minemist käisin poest läbi ostsin natuke energiajooki, et peale uinakut kuidagi ikka jalad alla saada ja siis koju pitsat nomnommima ja tuttu ära. Nüüd olen ma veel pooleldi unine, aga muidu isegi võrdlemisi normis, mis on isegi täitsa talutav olek. :D Homseks on õnneks vähe õppida ka. Lihtsalt veab seekord.
 Thank you, come again.

varsti saab omnomnommida.. ja kena isadepäeva! :)

 Istusin just pmts 2 tundi vannis. Olen momendil täiesti jõuetu ja keha ei jaksa midagi teha. Nii ma siis vean ennast puhtalt suure tahtejõuga mööda tube ringi, et valmistuda söögi tegemiseks. Täna peaksid valmima pitsasaiakesed ja üks mõnusalt õhukese põhjaga pitsa ka. Loodan, et ma midagi põhja ei kõrveta ja toidud kõlbavad ikka süüa ka. :D
 Hommikul lootsin, et jõuab veel paar mööblitükki ka üle värvida, aga praegu on juba pime niiet keegi ei viitsi sellega enam jamada. Kahjuks. Nüüd lükkub see jälle meeletult palju edasi niiet remont, mida ma plaanisin teha paari nädalaga... möödas on juba mingi 3 kuud(?). Kellelgi pole aega, kõik on kuskil ära. Las jääda.
 Thank you, come again.

oh hi..

Niisiis, eile ma magasin ja selle tulemusena kooli ei jõudnudki. Ilmselt panin hommikul tuimalt äratuse kinni ja magasin edasi. Mingi ime läbi ei tulnud keegi äratama ka. Lõpuks peksis Robin mu üles kui ta koolist tuli. Palju tänu. :D
 Tänane oli äärmiselt sisukas. Hommik venis jube pikaks, mingi osa päevast passisin ninapidi raamatus ja nüüd õhtul kutsuti välja chillima ka. Ehk siis natuke juttu, natuke nalja, väike snäkk ja siis koju tagasi.
 Homme tahaks tõõõõesti midagi küpsetada. Pitsat. Lasanjet. Kooki. Torti. Midaiganes. Tahaks süüa teha lihtsalt midagi head. Ei tea ainullt kas keegi mu eksperimenteerides tehtud küpsetisi süüa tahaks või jaksaks.. (jah, seda võib siin nagu vihjet võtta :))
 Thank you, come again.

kell on juba 2 läbi paar minutit...

ja nüüd annan mina alla ja lähen magama ära. arutlus võttis loodetust ja oodatust kauem. kahjuks. head hilist ööd mulle...

Enesetunne on sitemast sitem, nüüd olen ma ilmselt juba muretsemisest terve öö üleval ja äkki kui väga üritan suudan raamatule ka selle kõige keskel keskenduda. Lihtsalt... jama.

õppimismaratoni keskel...

Jajah, meeldiv päev koolis. Tegelt küll mitte, aga las jääda. Ja nüüd ma loen edasi. Ja see orav tantsib iga kell minust paremini.
 Thank you, come again.

call it what you want

 Päris ausalt ei oska ma siia midagi tänasest kirja panna. Koolipäev läks kiirelt, oli paari nummise vahepalaga, vahepeal istusin lillepotis, semmisin radikatega, no loomulikult õppisin ja noh... nagu tavaliselt ilmselt.
 Kodus lendas jube uni platsi ja seekord andsin alla. Korraks olin sunnitud ärkama, et Robin sisse lasta, aga siis sai edasi tududa. Oli küll magus uni.
 Täna on mardilaupäev ka. Tundub, et selle kortermaja rahvas on ühiselt sellepoolt, et kedagi siia sisse ei lastaks. Aga tõesti ei paku huvi kuulata kuidas lapsed midagi umbes jorisevad, et kommi saada. Olen ma siis kuri ja ahne inimene või...?
Homme jälle kooli. Ilmselgelt ja pean ilmselt sinna natuke kauemaks ka jääma mata töid parandama. Tore. No ja ajaloo arutluse peab ka nüüd ära tegema. No ja nädalavahetuse olen ma ilmselt sunnitud veetma kodus, nina raamatus. Loodan siiski ema ümber veenda, sest mul oleks paremaid plaane. Palju paremaid.
 Ja heihei, nüktofoobia on selle asja nimi, mis mul on. Väljendub see just siis, kui ma üksi pimedas ruumis olen ja lahti peaks sellest saama veetes võimalikult palju aega pimedas ruumis olles. Nii ma vähemalt lugesin, aga ma kardan, et mu fantaasia ei võimalda mul seda minutitki teha, sest jah... tere, paanika...
 Thank you, come again.

*mingi sügavamõtteline aforism*

 Ükssarvikud, vikerkaared, soe päikesepaiste, suured roosad suhkruvatipilved, pisikesed armsad jänkud rohelise muru sees, liblikad ning linnulaul. Ehk siis praegu on kõik hästi. Võinoh, kõvasti parem kui nüüd nt eelmine nädal  oli. Eilne õhtu oligi selline armas ja rahulik nagu ma lootnud olin. Mul on selle üle kohutavalt hea meel. :)
 Täna koolis oli ka päris tore. Olgugi, et päev oli pikk (8 tundi oli jou). Kuidagi tavalisest kiiremalt tundus minevat, aga ei tea ka. Ja see pole vast ka mingi uudis, et koolis on külm. Kurb lugu. Niiet vahetundides olen sunnitud radikaid embama. Küllap käib kah.
 Koju oli sellegipoolest hea jõuda. Suhteliselt pimedas jõudsin ja siis jõudis kuidagi uni ka kohale. Mida ma tegin une peletamiseks? Hakkasin pesu pesema, käsitsi. Ilmselgelt ma ei maga praegu niiet sellest oli kasu, aga järgmine kord üritan ikkagi midagi huvitavamat välja leiutada. Lähen näiteks naabrite juurde koristama või midagi tobedamat.
 Ja praegu ma ei teagi, tahan kutsikat ja šokolaaditorti.
 Thank you, come again.

bittersweet

Koolis olid esimesed kaks tundi peaaegu talumatud. Füüsika tunni ajal alustasin ühte pikka kirjakest, milles elasin end n.ö. välja. Tänu sellistele kirjakestel on mul kergem pea üleliigsest tühjaks saada ja edaspidi on ka kergem olla. Kolmanda tunni ajal jooksin vahepeal mööda koolimaja ringi, otsisin Tiiut, leidsin otsitava, sain garderoobis käia, jälle veits siia-sinna jooksmist ja siis klassi tagasi. Üks toredamaid matemaatika tunde oli. :D Bioloogia tunni vältel otsisin kõikvõimalikke vahendeid, et end üleval hoida. Ja edasi läks päev kiiremalt. Õnneks. Sain koju, kus mind juba ees oodati. :)
 Tänane õhtu peaks tulema rahulikum kui eelnevad. "Miski pole kunagi halvasti" maskid ees ja kõik on oknorm. Tavaline.
 Thank you, come again.

ja sa tead, et mina sind samuti.

Mul pole ammu nii armast nädalavahetust olnud kui nüüd oli. Praegu tahaks aega tagasi kerida ja sinna seisma jätta, sest niipea kui ma koju jõudsin läks asi käest ära. Praeguse seisuga olen ma juba kõik igast toredatesse kohtadesse saatnud, asju loopinud ja üritanud selgitada asju oma seisukohast. Mul on juba siiralt pohhuj mida mulle öeldakse, teha kästakse ja mida õpetatakse. Lihtsalt täiesti ükstapuha. Mul on nii kuramuse kõrini kõigest mis kodus toimub. Ma olen andnud endast juba paar aastat parima, et seda ignoreerida või kuidagi hakkama saada, aga tõsiselt ka minu kannatusel on piirid. Minusugune inimrämps, kes kulutab ainult raha, toitu, õhku ja energiat... keda peaks üldse siin kottima? Haige emo (või mõne 12 aastat vana tütarlapse möla, kes tähelepanu soovib) niunäu jutt, aga mis teha. Nii kõrini kõigest siin toimuvast juba. Nagu ma juba algul mainisin, tahan ma nädalavahetuse algust tagasi, siis oli kõik hästi.
 Ja üle pika aja kuulan ma ühte oma lemmik lugudest, mis mulle täna meelde tuletati. Aitäh selle eest muide. :)
 Ja Annil on täna sünnipäev niiet veelkord, PALJU ÕNNE (ja ma loodan sind varsti näha ka)! :)
 Thank you, come again kui veel kellelgi säilis mingit laadi huvi edasisi sündmusi ja värke edasi lugeda või midagi.

Hommik!

 Olen ärkvel kella kaheksast, sest siin peres ei osata hommikuti midagi vaikselt teha. :) Juhtub. Öösel olevat ma arvuti kõrvale magama jäänud ja midagi vastu porisenud, kui arvutit ära taheti võtta. Endal mul sellest muidugi meeles pole. Armas. :D

 No ja nüüd ma teen siin kõigile kohvi ja süüa ja koristan. Tore on orjata jah. Sooja vee kulutasin ma ka pesus olles ära. Nüüd peab jälle 100 aastat ootama, millal sooja veega saaks käsigi pesta, aga see pole enam minu mure. :D 

 Niisiis, kõik vist. Huvitavaid unenägusid nägin ma ka, aga rohkem mul nendest meeles pole. :D 

 Thank you, come again.

totupall

 Tänane oli suhteliselt keskpärane(?). Oli küll häid ja halbu momente, nende kombinatsioone ja momente, mida absoluutselt kommenteerida ei oska jne. Koolis oldud ajast ma detailsemalt rääkida ei viitsigi ja no kodus... üle pika aja olin ma üksi kodus. Mida  ma tegin? Elutoas telekas sisse, et liiga vaikne poleks ja ise arvutisse. Vahva. Mul on viimaselajal üldse mingil põhjusel selline tunne, et keegi jälgib mind kui ma kuskil nt üksi olen või nii. Väga haige. Ehk on siis kohati hea, et ma pole praegu pidand palju üksi olema ja olen saand oma närve säästa.
 Nädalavahetuseks on plaanid olemas. Koju ma vähemalt jääma ei pea enam. Ülimalt hea eemale saada arvestades neid... keerulisi aegu siin.
 Ja praegu... hakkan ma ilmselt oma asjadega tegelema. :D Seega, mul pole õrna aimugi, mis ma edasi võiks teha. :D
 Thank you, come again.

We all carry these things inside that no one else can see. They hold us down like anchors, they drown us out at sea.

A täna olin ma juba kella viiest hommikul üleval. Passisin pmts seni voodis kuni ema üles ärkas. Ehk siis mingi kolmveerand tundi. Ma usun, et kui ma olekski magama jäänud, siis poleks ma ärgates väga... virk olnud. :D Niiet lõppkokkuvõttes on kõik hästi.
 Koolis oli kuidagi kah. Muusikaõpetaja otsustas juba varakult mu veerandihinde ära rikkuda. Seekord kukub siis veerandiks neli. Heal juhul. Seda ma arvasingi, et eelmise veerandi viis piinas teda. Nii paljudesse kohtadesse tahaks teda saata. Oehjah. No ja vene keel... see on lihtsalt ebameeldiv. Kõik selles tunnis on. See on nii... no ebameeldiv. Pole sõnu.
 Kodus üritasin tublilt mitte magama jääda. Ebaõnnestusin. Uni lendas kohe platsi. Tudusin kuskil kella kaheksani  ja siis äratati mind üles. Õnneks. Ma väga tänan. Ma ei jääks muidu ilmselt öösel magama + ei viitsiks õppida. Novot siis.
Praegu olen ma lihtsalt jube näljane niiet lähen nüüd külmkapi juurde luurama.
 Thank you, come again.

peletislik

 Niisiis, nõrkushood, peavalu ja peapööritus - minu viimased kaks päeva. Eile magasin lihtsalt terve päeva. Jõhker. Igasugune energia millegi tegemiseks on täiesti kadunud. Niisiis, midagi on valesti ja mul pole õrna aimugi, mis see olla võiks. Emal on siin omad oletused, isa ei saa ka muidugi selle koha pealt vait olla ja noh, mina magan, sest selleks on mul energiat(?). Lihtsalt väga sant on olla. Homme üritan ikka kuidagi kooli minna. Loodaks parimat.
 Ja nüüd üritan kuskilt leida mingit energiat õppimise jaoks. Oeh.
 Thank you, come again.

& i pretty much suck at life

Olen praegu võrdlemisi tegevusetu ja otsin tegevust. Seega kirjutan midagi siia... kell 2.42 öösel. Vahva.
 Isaga tegin vaherahu. Peale pikka kisa, aga vaherahu sai tehtud. Keegi viga küll ei tunnistanud ja vabandust ei palunud, aga siiski, vaherahu. Samuti avastasin ka viisi kuidas siin peres aega parajaks tehakse. Nimelt tullakse mingi inimese juurde tuppa ja hakatakse talle etteheiteid tegema. Vägev! Ise pole sellise asja peale tulnudki.
 Üks peaaegu et veider asi tegi mulle täna meeletult rõõmu. Asi, mis ei peaks absoluutselt tegelt vist rõõmu tegema. Või peaks või midaiganes... No ja sellepuhul tehti mulle burksi ja kogu see rämpstoidu kupatus. Seitsmes taevas. Oh jah.
 Homseks on pisikene plaan. Tervis on tsipa parem, kuigi hommikul piiksusin mingi aeg vaevu. Naljakas oli. Ma tahan šokolaadi ja kutsikat. Ja, sina, vea ennast siia, ma teen pitsat.
 Thank you, come again.

my cup of tea

So, sisukas päev. Mina, soe tekk ja alati täis olev tass teega. No olgu, tõestasin, et sidrun pleegitabki juukseid. Sidrunimahl. Nüüd on see minu jaoks tõestatud. Nüüd tahaks huvi pärast näha kui palju see üldse pleegitada võib. Ehk siis katse jätkub.
 Isa on mu peale endiselt pärast eilset vihane. Võinoh, ta ütles solvunud. Mina olen kõiges sitas süüdi muidugi. Kuigi selle peale ei mõelda, et minu käest tuldi midagi nõudma sel ajal kui ma tegelikult magasin ning haige olin ja siis jäädi veel minu kõrvale närvitsema. Mul ei lastud midagi rahulikult teha. See oli lihtsalt... valus? Ja siis kui ma seletan rahulikult miks nii või teisiti ei saa, siis hakatakse minuga karjuma. Kui saadakse valesti aru igast mu seletusest, karjutakse ikkagi mu peale. Nagu mul oleks olnud hea vastu karjuda juba niigi olematu häälega. Sellegipoolest... vahet pole. Las jääda.
 Ema helistas täna nahaarstile. Rääkis, et arsti väljakirjutatud ravimid ei tee seda trikki mida peaksid, sain vanade rohtude peale tagasi, mis tegid. Nüüd püüan lihtsalt mõista miks ma üldse teiste rohtude peale pidin minema... Vahet pole.
 Thank you, come again.

 Nagu näha proovisin ma töötluses natuke uusi asju. Loodan, et on ikkagi võimalik eristada inimest sellest muust sogast. :D Ja noh, jah. Palun väga.
 Ja nüüd lähen ma magama. Lõpuks.
 Thank you, come again.

hallo taevas, hallo maa.

 Eile jõudsin magama mingi 3.45 või nii. Vahva.
Endiselt haige. Tänu tänasele karjumisele isaga pigistan ma nüüd vaevu paar piiksu välja. Tore. Sain üksnes kinnitust sellele, et olen lapsena tema jaoks läbikukkunud. No ja siis ka kinnitust sellele, et meil on peres närvihaige. Ilmselgelt ei kõlba siin miski minu tehtud niiet ma lihtsalt lõpetan igasuguse... asjade tegemise. No see ei ole normaalne, et kui ma olen nõud ära pesnud, siis pestakse need veel üle, sest "see laps ei teinud nii kui nii midagi õieti". Aga las see olla. Tahaks lihtsalt tervise enamvähem oknormiks saada ja siis kasvõi natukeseks kodunt eemale saada. Seni kuni veel vaheaeg on.
 Ahjah, ma nägin täna jõhkrat unenägu ka. Mul kästi noaähvardusel kraavi kaevama hakata. Mida mina tegin? Keskmine sõrm püsti ja jooksu. Nii peabki.
 Pildid pean ma veel arvutisse saama. Siis näeb neid ka. :D
 Thank you, come again.

oi tsau, Vaheaeg!

Ulme palju on vahepeal juhtunud. :D Alustades siis möödunud reedest ja ballist. Mulle see üritus meeldis, väga. Nüüd tekkis kindlasti huvi ja järgnevatel aastatel kohale ilmuda ja olgugi, et kleidi ja asjadega on enne igast jama, lõpuks tasub kõik end ära. No ja nüüd ootan ma ballil tehtud fotosi. Neid tahaks juba haigelt näha.
 Laupäeval käisin koos Robiniga kaks korrust allpool tädi juubelil. Jaaa... ei olnud põnev. Põnevam oli siiski kaks korrust üleval pool lihtsalt magada. No hiljem sinna kogunemisele naastes oli kõik kuidagi rahulikum ja hubasem. Keegi ei ahnitsenud enam nii pööraselt sööki ja kõik oli täielikult pingevaba. Minu jaoks ilmselt kõige meeldivam osa sellistest kogunemistest ongi ilmselt see lõpp. No ja kui kõik külalised ja sealhulgas ka sünnipäevalaps olidki ära läinud jäime veel sinna nõusid pesema ja järgi jäänud laga koristama. Mu sõrmeotsad olid lõpuks nagu rosinad. Tore jah.
 Pühapäev oli rahulik. Robin läks ära.
 Esmaspäeval oli mul isu midagi teha, kuhugi minna, aga kedagi see eriti ei kottind. Ka tore. -.- A ja Robin tuli tagasi. :D
 Teisipäeval sain Jannuga kokku. Toimus pmts mööda alevit ringi liikumine peatumatu jutuga. Kui külm hakkas, siis pesitsesime natuke noortekas ja seal tegime plaani, et minu juures võiks mingi väikse istumise teha. Mõeldud tehtud. Kolmveerand tundi hiljem olime juba minu juures. Vahepeal käisime poes ka. Oi, see oli siiski erakordselt awkward poes käik. Kuna müüja see... piiksutaja? Või noh, see asi, mis toote triipkoodi loeb, ei lugenud popcorni peal olevat triipkoodi välja, siis ta kohmitses seal uimaselt ja tüdinult ja masendunult tükk aega selle paki kallal. Minu taha tekkis juba kena järjekord ja siis lõpuks tuli ta mõttele otsida seda triipkoodi teiseltpoolt poodi toote hinnasildi juurest. Seega loivas ta sinna, mina sain kassa juures oodates natuke juba surra ja tükk aega hiljem loivas ta sealt tagasi. Oi-oi kui tore. Igatahes, poodidest läbi käidud, läksime tagasi minu juurde ja käima läks täielik "Nerd Party". Šokolaadi muffinid, kummikommid, Skittles, Sprite ja veel mingi limps ning veel üks haruldane pisike leid kapist + vesi juhuks kui süda väga pahaks peaks minema. Mida õhtu edasi, seda haigelt naljakamaks kõik muutus. Ühesõnaga oli see haigelt nummine ja ilgelt naljakas istumine. :D Läheb kordamisele. :D:D
 Kolmapäev. Leppisin faktiga, et mul on külmetus. Hääle pigistasin vaevu välja, nina kaudu saan veel suurema vaevaga hingata ja kummeliteest ei taha enam kuulda ka. Tänane läks tervelt magamisele. Ma ei tahtnud midagi näha, midagi kuulda ja midagi tunda. Lihtsalt uni. Ja ma oleks ilmselt väga vihane olnud kui keegi olekski mu äratanud. No kes nii teeb?! Jääda vaheajal haigeks... Poole vaheaeja peal.. no kui aus olla siis juba vahetult enne vaheaega, aga ikkagi. Haige. Nüüd on pmts nii, et kes tahab mulle arsti mängima tulla. Sundida mind jooma igasugu raviteesid ja tuletada mulle meelde mis erinevaid rohtusid ma võtma peaks. That would be awesome. Ei tõsiselt. Konkurss arsti kohale on avatud. Andke tulla või minna või mida iganes.
 Mingi aja pärast tuleb eilsest(?) mingeid pilte ka, mida kannatab kuhugi üles panna üldse. :D
 Thank you, come again.

ew. ew. ew.

 Terve see sügis olin imestanud, et mu kurk polnud haigeks jäänud ja igasugune nohu puudus ning nüüd lõpuks saingi ma need mõlemad. ENNE VAHEAEGA! Kes nii teeb? Kuidas nii saab?! Pettumus. Õnneks pole asi veel nii hull, et... jah. Täna tegin kõige hullemat ennetava ravikuuri kodus. Ehk siis terve päev teki sees istumist + kummelitee. Väga palju kummeliteed. Liiga palju kummeliteed. Parem oleks kui sellest enda piinamisest sellega ka mingit kasu oleks.
 Homme lähen ikkgi ilusti kooli, saan oma tunnistuse ja tulen koju tagasi. + õhtul veel ballile ka. Parem oleks, et sellest kummeliteest kasu oleks. :)
 Thank you, come again.

close your eyes

 Täna koolis oli kindlasti välja puhanud tunne. Päris kindlasti tasus end ära teisipäeval kohe peale kooli magama minek. 6 tundi õndsat und, kiire eine vahele ja pmts kohe tagasi magama. Vot see oli puhkus.
 Estas oli täna järjekordne kirjandi kirjutamine. Loodaks mingit ilusat numbrit saada oma kirjutise eest. Eks homme paistab kuidas läks. Matas sain oma kaks kahelist tööd kätte, parandasin ilmselt ühe neist kindlasti tunnis ära, aga teine jäi kahtlane. Poolik. Vaatab mis sellest sai. Avastasin nüüd õhtul, et vene keele õpetaja pole mu sõnavara töö kahte ära parandanud ja sellepärast kukkus nüüd veerand 3. Äkki saab temalt homme küsida mis värk sellega on. Muidu on hinded sellised... keskpärased? Päris nutma ja naerma ei kisu. A muusika viie üle olen natuke uhke küll. :D
 Jannuga sain ka peale kooli kokku. Jällegi sai meeletult igast asjadest räägitud ja ometigi tundus, et nii palju on veel rääkida. Järgmise korrani. Kindlalt.
Selleks nädalavahetuseks mul natuke plaane juba on. Alustades reedesest ballist ja laupäeval on kaks korrust allapoole sünnipäevale minek. Jube vahva. Tervet vaheaega pole veel ära planeerinud niiet siin võiks ideede sadu tulla kuskiltpoolt. :D Ootame, vaatame.
 Thank you, come again.

Mis kuupäev täna on? -Ma ei tea, vaata peeglist.

 Niisiis, hommikul kooli, kooli juurest bussiga kuskile metsa vana lagunenud maja juurde ja siis kooli tagasi. Mõtekas. Äärmiselt mõtekas. Kui seda rongkäiku korraldati alevist alustades, siis vähemalt nägid teised inimesed  kuidas me kooli sünnipäeva tähistame, aga nüüd kõndis lihtsalt kamp lapsi metsast kooli. Keegi ei näinud. Äärmiselt mõtekas.
 Koolipäeva tegid äärmiselt meeldivaks lühendatud tunnid. Ilmselt hakkan ma terve nädala jooksul kõige rohkem just nendest puudust tundma. Ja nüüd ootan ma lihtsalt jubedalt selle nädala lõppu. Üks asi on vaheaja algus ja samuti ka teine ja kolmas... mu öeldus puudus peaaegu igasugune loogika. :)
 Õhtupoole õnnestus mul veel isaga ka karjuma hakata. Kuigi ma muidu kohutavalt kardan taolisi vaidlusi, siis seekord ma lihtsalt... ma teadsin, et mul on tuline õigus. Lihtsalt inimest, kellega sa pole kordagi rääkinudki, pole kellelgi õigust hukka mõista. Õigus? Olgu kuidas oli, ükskõik kumb meist selles vaidluses peale jäi, tunne peale igat vaidlust on lihtsalt kohutav. Eriti kui vastane läheb kohe nii keema, et lõikelauad lendavad ja ta nägu värvub punaseks. Need on need kõige hullemad vaidlused, aga kahjuks ka siin ühed tavalisemad. Kui väga püüda, siis harjub kõigega ja nagu täna näha oli, siis ei varjunud ma hirmust oma tuppa. Sain hakkama. Väärin küpsist.
 Täna panin ma tähele, et ma tegelen teiste probleemidega rohkem kui enda omadega. Ilmselt peab nüüd siinkohal miski natuke muutuma. Peaks ju olema nii, et ennem mina ise ja siis kõik teised. Mul tundub selle koha peal olevat üks suur sasipundar. Miski peab lihtsalt muutuma.
 Nüüd tegeleks natuke õppetööga jälle.
 Thank you, come again.

"Seega odavam oleks mind ära tappa?"

Draama, draama, draama.
 Eile jäin elutuppa ema voodisse magama. Kogemata. Ilmselt keegi mind sealt üles peksma ei hakanud niiet hommikul seal ärgates olid esimesed 5 sekundit täis segadust. "Kus ma olen? Miks ma siin olen? Kuna süüa saab?" Segadus. Veel suurem segadus tuli kui mu tädi otsustas, et oleks hea idee hommikul koos oma mehega siia jäätist sööma tulla. Vedasin ennast oma tuppa, panin ukse vahelt kinni ja kuulasin nina raamatus hoides millest kõrvaltoas jutt käib. Ma olen ikka enneolematult seltskondlik inimene hommikuti. Lihtsalt pole sõnu. Tegelt sellel kõigel on oma seletus ka taga... lisaks sellele, et ma olin segaduses, näljane ja uimane. Aga pikemalt ma siin enam ei peatuks hea meelega. :D
 Päeval koristasin, digimuutsin oma voodi diivaniks üle pika aja, mängisin veits Chillaga, lugesin ja õppisin. Nii huvitav ja sisukas päev, et anna või otsad.
 Homme on koolisünnipäev ja selle asemel, et ma saaks veidikenegi kauem magada ja siis kohe maja ette minna, et terve kooliga kooli poole marssida, pean ma ärkama veidi varem, et minna hommikul Triinu juurde, kellega ma loodevatavasti kooli saan ja kooli juurest läheb siis järjekordne buss vana koolimaja juurde, mille juurest me terve kooliga hakkame uuesti kooli poole trampima. MIS MÕTTEGA?! Tõsiselt? Oleksin igatahes 10 korda rohkem selle mõtte poolt, et kooli poole minnakse alevist. Ja ma vabandan nende ees, kes ei saanud mitte sittagi mu öeldust aru. Proovige uuesti. :)
 Nüüd peaksin ma ilmselt siin lõpetama, et... veel asju teha. Jah.
Thank you, come again.

Täna on laupäev.

Täna olin linnas kleidiotsingul. Leidsin! Vedas! Nii palju kui ma neid kleite seal proovisin, olid kõik mulle suured, niiet ühel hetkel küsis müüja mu emalt, et kas mulle üldse midagi süüa antaksegi. :D Nalitajad.. :D
 Mingil hetkel tuli mulle mingi imelik nõrkus peale. Lihtsalt jube enesetunne. Nälg võttis enamvähem silmanägemise.. ja siis hakkas keegi rääkima mulle jubejube headest burgeritest. :D Järgmisel hetkel jooksin ma mäkki ja sain oma juustueinet nomnommida. Nõrkus oli läinud.
 Praegu on mul jube peavalu ja üldse kuidagi sant olla niiet viskan vist kuskil külili. Midagi märkimisväärset ma praegu siin mainida enam ei oska ja kui midagi meenub, siis meenub. Las ta jääda nii praegu.
 Thank you, come again.

300 POSTITUST ON TÄIS!

Nunnu lugu ju.
 Äratus helises hommikul, panin selle kinni ja magasin mingi 5 minutit edasi, ehmatasin jubedalt üles, sest arvasin, et möödas on juba umbes nii... tund aega? Agajah, pettumus.
 Koolis midagi väga märkimisväärselt ebatavalist ei toimunud. A tegelt, ma sain muusika veerandi viie. :O Õpetaja ütles, et tegu oli minupoolse suure pingutusega, aga mulle tundus, et temalt nõudis see suuremat pingutust, mulle see 5 sisse panna. Ta nägu tõmbles jõhkralt...
 Peale tunde käisin venku kahte tööd parandamas. Niiet kaks kahte on lännu nüüd. Usun, et sealt kukub midagi ilusamat. Ja siis peaks kõik korras olema.
 Ma ei tea ikkagi mida oma nv-ga teha. Äkki lähen laupäeval üldse linna. Kindel plaan puudub. Eks näis.
 Ja ma tahan omale kutsikat. Endiselt.
 Thank you, come again.

So.. I can breathe under water.

Mu äratus keeldub mind äratamast. Äkki on see märk sellest, et ma ei peakski nii vara ärkama.. ja seega kooli minema? Võiks nii olla. Aga lähiajal on see täiesti mõeldamatu variant, et ma kasvõi ühe päeva võiks vabaks võtta. Homme pean vene keelt parandama minema ja reede... no reede on reede. Esmaspäeval pidi lühem päev olema niiet ka selle elaks ma üle + biuka kt, mille pean ma täiesti kindlalt ära tegema ja teisipäeval on tööd ja kolmapäeval pannakse juba hinded välja. Tore. Ülitore. + on see eesti keele proovieksami nädal ja siis ei tahaks puududa. Jah. Mulle ei meeldi see seis.
 Hetkel kannatan peavalu all. Midagi teab mis hullu pole, aga sellegipoolest... peavalu. Ekooli järgi homseks midagi õppida ka ei jäänud. Mulle sobib. Ma siis lebotan. Või õigemini õpin vene keele järelvastamiseks... sest ma olen tubli. Veel veerandi lõpuni olen. Jah. Ja ma pean ikkagi mainima ka seda, et tänane oli eilsest oluliselt parem. Aitäh. :)
 Tahaks mingeid plaane nädalavahetuseks. :) Ja väga jõhker vihm sajab praegu. :)))
 Thank you, come again.

t a v a l i n e

Tavaline. Kõik. Nagu tavaliselt roomasin ma ka täna vastu tahtmist varahommikul voodist välja. Sättisin end kooli minekuks valmis nagu tavaliselt ja lõpuks jõudsin kooli nagu tavaliselt. Tavaline oli. Kahjuks. Ja nagu tavaliselt möödusid ka täna tunnid võideldes pooleldi ligi tikkuva unega ja üritusega midagi tunniteemast aru saada. Peale neljandat tundi hakkas mul lihtsalt paha. Niisiis kössitasin teistest suhteliselt eemal ja üritasin vaikselt oma jamaga tegeleda. Ja oi kui lõbus mul oli... Kusjuures ma isegi helistasin emale, et äkki ta oleks nii nunnu ja vabastaks mu kuidagi mingil põhjusel vähemalt kahest viimasest tunnist, või siis ühest. :D Naeris mu üle. Täiesti usutav, et see tundus naljana. Praegu muigan isegi, aga tol hetkel oli mul tõsi taga. Talumatu tavalisus ja siis see kuramuse külmkapp, kus sa terve päev istuma pead (jah, ma võrdlen kooli külmkapiga)... jätaks vahele. No ja siis kaheksas tund, kehaline. Kaalusin juba päris tõsiselt võimalust, et ma jätan selle tunni enda jaoks ära. Sest tegelikult peaksid olema praegu need tunnid, kus tehakse asju järgi. Nt murdmaa jne. Mul on kõik tehtud (no peale ujumise, aga see on teine teema) seega mul on ju iseenesest mõttetu seal ringi keksida. Võinohjah, mis iganes. Tundi ma igatahes lõpuks läksin ja kui soojendusvõimlemist tehti, siis hakkas õpetaja mingil põhjusel rääkima sellest kuidas me juba varsti peaksime emaks saama ja mis on veel imelikum, siis vaatas ta pmts terve selle jutu vältel mulle otsa ja seda juttu ei rääkind ta esimest korda ja ka siis vaadati mulle otsa. Näen ma siis tõesti välja nagu ma hakkaks iga hetk sünnitama? Oknorm. Selge. Normaalne. Las ta olla siis.
 Koolist koju jõudes vajusin diivanile ja ei jaksanud ennast liigutada. Mingi 10 minutit istusin lihtsalt tühja. Kui vanemad juba koju jõudsid, siis otsustasin lõpuks magama minna. Panin veel äratuse isegi, et üles ärkaks normaalsel ajal ja jõuaks veel igast asju teha, aga lõpuks peksis mind ikkagi üles ema ja see oli ka mingi kell 10 läbi. Nojah. Minu äratus oli otsustanud helisemata jääda. Ei olnud ju üldse pahane. Mkm.
 Homsest loodaks paremat, rohkemat. Ja neljapäev võiks tegelikult teistsuguseks kujuneda kui praegune plaan oleks. Mingistki positiivsuse süstist oleks meeletult abi praegu võinoh, rohkem küll homme. Sest kui ma olen pahur, võin ma olla õel ja mis kasu veel sellest oleks?
 Thank you, come again.

I'm a whole lot of awkward.

Koolis olles tunnen ma end täieliku külmavaresena. Lihtsalt terve päev värisen. Äärmiselt ebameeldiv nii mulle kui ka mu pinginaabrile, sest kuidagi tunneb ka tema seda.. Niisiis, koolis värisesin ja siis oli veel kehaline õues, kus läks värisemine täiesti käest ära. Jah, jooksin soojendust ja üritasin end mingil määral ikkagi liigutada, aga jäi väheseks. Jama. Ja pärast kodus oli siis jube soe. Oknorm. Ja ma peaksin veel tahtma kooli minna. See oleks nagu terve päev kuskil külmas sahvris istumine. -.- Ja meil on see kolmapäev vist pildistamine ka. Ei ütleks, et ootan tegelikult, aga las ta olla. :D Lisaks kõigele pean ma minema neljapäeval kahte vene keele tööd parandama + kolmapäeval vist ujumist järgi tegema... ja matemaatikat ka mingi päev. Praegu polegi vist eriti muud kui pingutada veel natuke hinnete koha pealt ja... jah? Varsti on veerand läbi ja juba veerandi alguses oodatud vaheaeg ongi käes.
 Thank you, come again.

õpetajate päev

 Kindlalt ei pidanud pettuma tänases. Kuigi eriti midagi tundides ei tehtud, pool tundidest läks filmide vaatamisele ja no ülejäänud pooltes oli siis vaja kirjutamiseks vajalikud asjad välja kiskuda. Tegelt tore oli. Minul vähemalt oli. Nagu ma kuulsin, ei olnud osadel nii hea päev. No see on puhtalt nende enda asi. Ei hakka seda teemat enam edasi torkima. Agajah. Päev tundus kuidagi väga kiirelt läbi saavat, millest oli kahju.
 No ja edasiseks nv-ks ka plaan olemas. Jällegi positiivne asi.
 Lisaks sellele avastasin ma täna, et ma toimin sellistes minikriisi olukordades kuidagi... tõhusalt? hästi? kiirelt? Midagi sellist. Ideed ja lahendused hakkavad alles siis tulema. Agano, parem hilja kui mitte kunagi?
 Thank you, come again.

arsti juures

 Kõik algas järjekordselt täiesti hullumeelse hommikuga. Kõik sai nii täpselt rihitud, et me emaga saime veel 5 minutit bussi oodata isegi. See oli saavutus.
 Arsti juures läks oodatust paremini. Vist esimest korda allergoloogi juurde minnes hakkasin ma närveldama ja seda just sellepärast, et ma pole oma rohtusid kevadest peale võtnud. Ups? Ja kusjuures sellepärast ei saanudki ma väga möliseda. Vaadati, et näidud on enamvähem stabiilsed ja korras. Suremas ma igatahes veel pole. Siis tehti mulle veel allergiateste. Nende põhjal sain teada, et mulle on nüüdsest vist isegi keelatud süüa toorest õuna ja porgandit. Õunast on küll natuke kahju loobuda. Aga mis teha. Mu huultele pole seda botoxi efekti tarvis.
 Poodlesime emaga natuke ka. Sain uue sirgendaja lõpuks ja olen äärmiselt rahul. Ühed uued papud sain ka. Ei saa üldiselt kurta. Kuigi üks riideese jäi kuidagi väga hinge kraapima. Üks ülinunnu kampsun. Aga eks järgmise korrani?
 Homset ootan ma igatahes vägaväga. :D
 Thank you, come again.

nunnu

 See oleks siis tänane mina. Koolis ma täna ei käinud. Sest tagasi on need jalgu valust tuimaks tegevad kõhuvalud. Kõlab vahvalt? Agajah, hommikupooliku üritasin kuidagi ellu jääda ja nii kuni mul õnnestus jälle magama jääda. Super.
 Lisaks sellele tegi ema täna tööl olles avastuse, et ma pean homme linna allergoloogile minema. Super. Võrratu. Ma ainult ei mäleta millal ma viimati neid rohtusid võtsin.. niiet see ei pruugi nii positiivselt minna kui ma tahaks. Aga elan vast üle. Siiani olen ju hakkama saanud.
 Reedel olen kindlalt koolis. Kindlalt, kindlalt, kindlalt. :D
 Thank you, come again.

i want to punch you in the face :)

 Minu võrdlemisi kohutav päev algas tegelikult kell 3 öösel, kui ma sain midagi paanikahoo taolist. Mõned inimesed on põhjustega kursis, aga asi lõppes nii, et ema tegi mulle kakaod ja mässis mu tekkide sisse, et ma ei väriseks. Peale facebookis käimist rahunesin. Sain kõik vajaliku teada. Väga hea.
 Hommikul kuskil kell 7.20 helistasin semule ja küsisin, kas oleks võimalik täna koos temaga autoga kooli minna ja seletasin ka kiirelt oma põhjuseid. Kuna ta ei osanud veel midagi tarka öelda, palusin tal tagasi helistada, kui midagi selgub. Mingi 15 minutit hiljem teatas mu isa, et nad lähevad juba autosse. Jooksin siis kahe kotiga ja võimalikult kiiresti mööda treppe alla ja läbi kraavi ja olin juba pmts auto kõrval kui otsustati mulle pmts keskmist sõrme näidata ja ikkagi ära sõita. Kes nii teeb?! Eriti närvi ajab veel see, et ta teadis mu põhjuseid miks mul nii parem oleks olnud. Aga ei.. lihtsalt nii. Seega terve päev ignosin. Põgenesin kohe tunni lõppedes ja läksin ära... ignoma. Sihitud suunad ja niisama üksi passimine - super. Never again? Tahaks loota.
 Vene keele etteütlus, millel minu arust polnud vigagi - 2. Olen vaimustuses. Ilmselgelt.
 Õnneks oli siiski paar asja ja inimest, tänu kellele ilmus mu näole ka naeratus. Suured tänud nende inimeste suunas. :) Ja kindlasti ka nende põhjuste suunas, miks meil täna kaheksas tund ära jäi. Ma olin äärmiselt õnnelik, et ei pidanud seal majas veel ühte tundi surema.
 Nüüd ilmselt õpin ja homseks on umbes sama palju plaane kui mu toas hetkel inimesi - 1. Ja seegi plaan koosneb üksnes kooli ronimisest. Jama. Kuigi, mind kutsuti veel kuskile orienteeruma, aga ma olen kindel, et peale kooli on ainus koht, kuhu ma orienteeruda tahan, kodu.
 Thank you, come again.

When I see someone do math without a calculator... - Witchcraft!

Koolis oli... tore? Mata kt hinne kukkus ikkagi 4. Olen rahul. 5 oleks küll rohkem meeldinud, aga ei virise. Venkus oli etteütlus. Tore. Ma õppisin hoopis teist teksti, aga las ta olla. Usun, et midagi väga hullu ka sealt ei tule. Ja siis jah, kekas unustasin taaskord ujumisriided koju ja nüüd pean minema vist neljapäeval järgi ujuma. Kui vahva..
 Praegu hakkan ma ilmselt õppima, sest... jah. On vaja. :D
 Thank you, come again.

Terve päev oli selline tunne nagu oleksin südamerabandust saamas või lihtsalt jubedat ja aeglast surma suremas. Oli vahva päev. :)))))

That awkward moment when a sentence doesn't end the way you think it octopus.

Niisiis, üritasin ka täna hommikul kümne minutiga kooli jõuda nagu ma seda eile tegin. Ei õnnestunud. Ikkagi jäi aeg sinna viieteist minuti juurde. Pole hullu, mulle sobib.
 Mata kontrolltöö oli vahva. See on ka kõik mis ma selle kohta ütlen. Keemias hakkas ka õpetaja midagi jamama... ajas kõik paanikasse samuti kt lehti välja jagades. No tegelikult kõigi kohta ma ei tea, aga mind valdas küll paanika. Seda enam, et just eile sai räägitud, et veel täna tööd ei tule, sest on juba matas. Aganojah. Tunni lõppedes saime teada, et see oligi pmts ainult ehmatuseks. Normaalne. Nunnu oli see, et ma sain keemias esimese positiivse hinde nelja kujul. See oli super. Tõsiselt super. Võiksin vist öelda, et üks kõige positiivsemaid asju tänase päeva jooksun. Jah, võib nii öelda küll.
 Peale kooli koperdasin üksi koju, käisin poes, ostsin rämpsu, läksin koju, tegin kohvi, jõin kohvi ja jäin ikkagi magama. Super. Nii palju siis midagi tegemise plaanist. Well, ma magasin. Parem kui mitte midagi?
 Thank you, come again.