esmaspäev, 25. juuni 2018

metsas VII



 




  Mu armas poiss metsas istumas ja naeratamas. Tunnen, et see on üks ainsaid asju, mis mu meele rõõmsamaks teeb. Tunnen end üldiselt paremini, kui viimane kord siin kirjutades tundsin. Mu enda karvased lapsed on abiks olnud ja ma olen püüdnud enda jaoks rohkem häid asju teha. Proovinud... tahtsin galeriisse minna, aga seal vahetati näitust. Jäin pika ninaga. Püüan jälle aktiivsemalt sõpradega suhelda ja sotsiaalsem olla, sest jätsin selle kuidagi unarusse ühel hetkel ja tagantjärele vaadates pole see mu vaimsele tervisele kasuks tulnud. Seega püüan nüüd rohkem enda vastu hea olla.

 Kõik saab korda.

 Eelmisest metsas käigust leidab pildid SIIT.

 Thank you, come again.

neljapäev, 21. juuni 2018

kaotusest


 Surm on nõme. Sain eile teada, et mu lapsepõlve suur sõber, kõige toredam kaaslane, kes mul ema tööjuures elades oli, suri. See jõudis alles täna kohale ja väga raskelt. Ma pole üllatunud. Ta oli vana koer, kelle tervis oli üsna läbi. Valmistusin selleks juba tükk aega. Kõik valmistusid. Ikkagi on tunne, et ükskõik kui palju sa valmistud ja arvad end valmis ja leppinud olevat, tõmbab surm justkui vaiba alt ja sa lendad siruli.

 Surma ei huvita ajastus ka. Hakkasin alles nüüd ju rohkem oma onu surmast tulnud leinaga tegelema. See pole eriti lõbus olnud. Sain lõpuks psühholoogi juurde sellest rääkima ja nutsin terve seal oldud aja. Lahkudes hakkas ninast verd jooksma (tnx allergiad ja allergianohu, et mu nina nii õrnakeseks tegite). Raske päev oli. Ma tunnen, et olen ta minekuga leppinud, jäänu on lihtsalt roppumoodi kurbust. Antidepressantidest loobumine ei tee ka praegu asja eriti kergemaks. Surma ei huvita.

 Ma hoidsin seda koera sellest ajast saadik kui ta kutsikas oli. Ma ise käisin vist teises klassis sel ajal. Ta oli kõige armsam karvapall, kes astus mu kaitseks välja kui teised kutsikad mu varbaid närisid. Praegu tunnen, et ühes temaga suri ka osa mu lapsepõlvest. Võib-olla teeb ka see asja raskemaks. Ilmselt teebki.

 Püüan keskenduda sellele, et ta ei tunne enam valu. Ta tagumised jalad ei kandnud enam viimastel aastatel, ta ei kuulnud enam ning ta lamas enamuse ajast ühel kohal. See pole elu. Tal on nüüd teiselpool vikerkaaresilda parem. Ta saab jälle suviti veepritsist tulevat vett taga ajada, mis oli üks ta lemmiktegevusi. Ta parkis end alati veevooliku kõrvale ootama. Oh, armas poiss, ma loodan, et me kohtume veel. Puhka rahus, sõber.





 Thank you, come again.

teisipäev, 12. juuni 2018

this is stupid


 Mul on olnud nüüd aega, et olla ja tunda. Lubasin omale päevi, mil ma mitte midagi ei tee ja see oli suurepärane. Natuke hirmus, aga suurepärane. Ma arvan. Kuskil kuklas kisendas hirm, et mind on halvanud jälle see kõige sügavam depressioon. See koletu depressioon, mille pärast ma voodist välja ei saanud. Pidin omale aktiivselt meelde tuletama, et ma puhkan teadlikult, mitte sellepärast, et ma ei suuda midagi teha. Ma olen puhkuse ära teeninud. Ma võin nüüd natuke niisama olla.

 Veel tundeid. Mu süda on puru. Ma tean, traagiline. Ma vihkan selle endale teadvustamist natuke. See kõlab väga dramaatiliselt. Mulle ei meeldi seda kõva häälega välja öelda. Kas see on emotsiooni alla surumine? Kas ma üritan seda ignoreerida? Jah. Oh, jah! Rühin õõnes tunne sees edasi ja rahmeldan seni, kuni magama kukun. Nüüd on niisama olemine ka rõve. Hakkasin jälle vaatama Gordon Ramsey "Kitchen Nightmares"i ja "Hotel Hell"i. Ta karjumine mõjub omamoodi rahustavalt. Raske seletada.

 Ma arvan, et see õige leina loor hakkab mulle ka alles praegu peale vajuma. See on hirmutav. Mulle ei meeldi õnnetu olla. Ükskõik kui palju ma omale surma seletan, ükskõik mis vaatenurga alt, tunnen ma end ikka kohutavalt. Nüüd tunnen ma end veel süüdi, et ma ei lubanud endal õieti 2 kuud tagasi leinata. Ma saan oma tolleaegsest loogikast aru, aga tunne on ikkagi sitt. Ma ei tea. Põletan küünlaid, lappan vanu pildialbumeid ning püüan leppida.

 Kõige toimuva keskel kardan aktiivselt jälle sügavasse depressiooni langeda. See on huvitav asi, mida endale praegu tunnistada. Ma arvan, et miski ei paneks mind praegu end rohkem vihkama, kui see, et ma kukun nüüd jälle sinna auku. I know, I know "it's all in my head". It is. It really is. Praegu on see aeg ka, mil ma võõrdun oma antidepressantidest. Kardan, et olen nendeta täiesti abitu ja vesistan ühel hetkel jälle uut laminaati maha pannes. Ka see suvi on ees remont. Ma olen elevil, aga samas juba ette natuke väsinud. Võib-olla on seal ka kübeke kannatamatust. Ilmselt küll. Ma olen selle toa oma peas juba vähemalt 4 korda ära remontinud nelja erinevat moodi. Muserdav on seda mööda minnes veel endisena näha, aga see on lihtsalt minu kannatamatus.

 Võib-olla peaksin see suvi jälle mõneks päevaks Haapsallu puhkama minema. Võib-olla on see aeg jälle käes. Või siis peaksin lubama endal jälle nutta. Emb-kumb.

 Thank you, come again.

teisipäev, 5. juuni 2018

may looks

 Möödunud kuu oli minu jaoks väga tegus. Palju omaette nokitsemist ja vaikselt aru kaotamist. Meigi tegemine oli see mõnus paus stressist. Kulus ära. Eriti hea tunne oli veel siis kui tekkinud mõte look'ist hästi välja tuli. 


* NYX HD Concealer "Fair"
* NYX Jumbo Eye Pencil "Milk"
* Coastal Scents "Cornflower Blue"
* Coastal Scents "Sail Away"
* Miyo Singe Eyeshadow "Zero"
* Urban Decay Perversion ripsmetušš
* Freedom Brow Pomade "Ash Brown"


* E.l.f. Eyeprimer "Sheer"
* NYX Liquid Suede Cream Lipstick "Tea & Cookies" (ei soovita päris igat huulepulka silmade lähedale panna btw)
* Make Up Geek "Tuscan Sun"
* Essence Shine Shine Shine Wet Look Lipgloss "Behind The Scenes" (aka the clear one)
* Urban Decay Perversion ripsmetušš
* Freedom Brow Pomade "Ash Brown"


* E.l.f. Eyeprimer "Sheer"
* NYX Jumbo Eyepencil "Milk"
* Miyo Single Eyeshadow "Viola" 
* NYX Single Eyeshadow "Maneater"
* Colourpop Supernova Shadow "From The Valley" + Sleek Solstice paletist lillakas toon
* Urban Decay Perversion ripsmetušš
* Freedom Brow Pomade "Ash Brown"


* NYX HD Concealer "Fair"
* BH Cosmetics "Take Me Back To Brazil" paletist roheline lauvärv 
* Urban Decay Perversion ripsmetušš
* Freedom Brow Pomade "Ash Brown"


* NYX HD Concealer "Fair"
* Revolution Beauty Re-Loaded Palette "Iconic Division"
* The Balm Meet Matte Nude paletist "Matt Rosen" + "Matt Wood"
* H&M Beauty Single Eyeshadow "Tumeric"
* Urban Decay Perversion ripsmetušš
* Freedom Brow Pomade "Ash Brown"


* NYX HD Concealer "Fair"
* NYX Lid Lingerie Matte "Dynamic"
* BH Cosmetics "Take Me Back To Brazil" paletist punane
* Glisten Cosmetics Glitter Gel "Silver Fox" silma sisenurgas
* NYX Faux Black Inner Eye Liner "Oxblood"
* Urban Decay Perversion ripsmetušš
* Freedom Brow Pomade "Ash Brown"

 Igaksjuhuks põhjendan oma lauvärvide aluskihina peitekreemi kasutamist. Teen seda ainult siis kui tean, et tehtud meik tuleb mul suht kohe maha võtta. Minu silmadel pole see kauapüsiv lahendus. Kui tahan, et meik püsiks terve päev liikumatult mu laugudel, siis valmistan need ette ikkagi oma E.l.f Eyeprimer'iga. 

 Igaksjuhuks mainin ka seda, et kasutan oma silma waterline'il peamiselt lauvärve. See pole kõige turvalisem lahendus. Silmas olev puuder pole lõbus. Minu silmad on sellega enamvähem harjunud (ma ei usu, et see hea saab olla), aga üldiselt on ka see asi, mida teen ainult piltide jaoks ja ainult enda peal. Igapäevaseks kasutamiseks ei julge soovitada. 

 Loodan, et oli huvitav või sain kellelegi abiks olla. 

Thank you, come again.