reede, 29. märts 2013
küsige
http://ask.fm/b2tu - tegin ka sellise toreda koha, kust minult igasugu hvitavaid küsimusi küsida saab, seega kasutage juhust ja tulistage küsimustega. Otsetee küsimuste saatmiseks võib leida ka paremalt poolt igasugu huvitavate asjade reast otse Crumpy Cat'i alt. :)
whoa
Mõtlesin siin eelkõige natuke pilte jagada. Ma arvan, et ma pole siin väga palju rääkinud oma katsetustest erineva meigi tegemisel. Oletasin, et kõigil on juba mu küüntemölast küllalt ja see veel puuduks kui ma hakkaksin meigist rääkima. I mean, let's not get crazy here. Igatahes, rebel nagu ma olen, otsustasin ma ikkagi paari pilti siin jagada. YOLO (fml)!
Homme lähen emaga linna ehituspoodidesse möllama. Well, ema ja Robiniga tegelikult. Tõotab tulla huvitav seiklus. Mulle meeldivad ehituspoed. Vähemalt mingil tasandil.
Praegu lõpetasin just küünte lakkimise ka. Tegin väikse värvidemängu. Peaks kenasti lihavõteteks sobima. Homme teen ilmselt päevavalguses veel pildid ära ja üritan siis postituse ka veel sel nädalal valmis nikerdada (pange tähele, et ma ei luba seda homseks, vaid nädalalõpuks).
Ma arvan, et ma lähen nüüd magama.
Thank you, come again.
neljapäev, 28. märts 2013
postitus number 928
"You know that there's something wrong with you, when you idolize a retarded cat." |
Mulle on tekkimas vaikselt Skittles'i sõltuvus seega kõik, kes mu sõltuvust toetada soovivad, siis küsige mult mu kodust aadressi ja läkitage pakid teele.
Reede jaoks on mul väike plaan linna poole teele asuda. Saan kiisut ka näha ja särkivärki.
Ma tahaks siia praegu midagi väga deep'i kirjutada, aga ma arvan, et on targem kui ma seda ei tee. Või vähemalt ma tunneks end targemana. Mida iganes.
Thank you, come again.
teisipäev, 26. märts 2013
26.03
Homme pidin veel korteris oma võlutolmuharjakesega ringi lendama ja koristama, sest millalgi tulevad töömehed köögikappe lõpetama. Lõpuks ometi! See asi on seni liikunud aeglasemalt kui tigu. Me alustasime seda jaanuaris vist ja praegu on juba märtsi lõpp. No eksole.
Mõtlesin veel täna natuke oma küünte kallal nikerdada, aga eks paistab kui ekstreemseid asju ma teha viitsin.
Thank you, come again.
esmaspäev, 25. märts 2013
Mu pühapäev linnas.
Eile käisin mina linnas seiklemas. Mul oli igasugu kola vaja juurde osta. Well, mul oli kattelakk ja mu viimane patsikumm oli ka juba ribadeks. Mul pole ausõna õrna aimugi kuhu mul patsikummid kaovad, aga nad on kadunud. Sellepärast ostsin Seppälä'st selle toreda patsikummidest tehtud palli. Ma loodan, et mul jätkub nüüd nendest kauemaks. Ja oma kattelakki ei soovi ma lähiajal kohe kindlasti välja vahetada. Täiesti täielik lemmik. Avastasin veel selle, et kui Kaubamaja Ilumaailmas pead selle kattelaki eest maksma 9.90, siis Stockmannis 8.50. No eksole.
Kui ma juba Seppäläs olin, siis läksin ma veidi lolliks. Ma ostsin endale suveks uue bikiinide ülaosa. Kindlasti küsite te kõik: "Aga, Kärol, miks sa alaosa ei ostnud?" (ilmselgelt oli siin tegu dramatiseerimisega ja kedagi kindlasti ei huvitagi selle küsimuse vastus... oh well...) Ma ei ostnud seda, sest see nägi väärakas välja ja teisel valikus olnud alaosal polnud minu suurust. Ja kuna osadel asjadel oli "viimase võimaluse" lõpumüük, siis ostsin ma omale veel ühed lühkarid ka kolme euriga. Jah, kolme euriga. Seal soodusenurgas olid ka tumesinised Wet n Wild'i lauvärvid, mis maksid 50 senti, seega pidin ma muidugi ühe sealt endaga kaasa võtma. Ja veel! Seppälässe on müügile tulnud küünekleepsud ja kivikesed. Pidin muidugi endale ka ostma. Ilmselt mõnes järgnevas küünteblogi postituses võte näha, millised kivid ja kleepsud ma siis ikkagi ostsin. :)Kuna ma ilmad on väga päikselised ja ka tulevad ilmad ja kuud on ilmselt sama päikselised, siis vajasin ma päikseprille. Mu vanade päikseprillidega on mingid imelikud asjad juhtunud ja ma ei teagi õieti kus need on... khm. Soetasin Accessorize'i poest endale suhteliselt suured päikseprillid, mis mulle väga meeldisid. See suvi ma väljas enam silmi kissitama ei pea. :) Ja mind üllatas suhteliselt hea päikseprillide valik. Seal oli päris mitmes erinevas stiilis päikseprille, mida oli põnev ette proovida. Mina - igav inimene nagu ma olen - soetasin musta raamiga prillid, sest neid on alati iga asjaga lollikindel kanda. Vähemalt minu arust. Ma oleks hea meelega mitu paari ostnud, aga hind ei olnud just kõige odavamate killast (vähemalt minu jaoks).
Muidugi, muidugi, muidugi pidin ma läbi käima ka ühest oma lemmikpoest Mohito'st, kus - üllatus, üllatus - olid asjad 40% soodsamad. Kirusin ennast tükk aega, et jõudsin sinna nii hilja, sest suurem osa minu suuruses asju, olid sealt juba kadunud. Ja siis nägin ma seda kampsunit... Minu arust on Mohito kampsunid kõige pehmemad, ilusamad ja mõnusamad asjad üldse, seega mul oli kohe väga, väga hea meel, kui ma avastasin, et tegemist on minu suurusele mõeldud kampsuniga. Ja siis avastasin ma, et hind, mis varem oli olnud 27.99, oli nüüd 12.99. Ma peaaegu kiljatasin. Vot nii hea meel mul oligi. (Praegu mõistsin ma, et ma sain omale kampsuni odavamalt, kui päikseprillid... wow.) Mohitost sain ma veel ühe kaelaehte, mida ma juba ammu nillinud olin. Lõpuks ometi oli see kaunis asi soodsamaks tehtud ja ma lubasin selle endal ära osta!
Käisin kiirelt läbi ka Expessions'ist ja ostsin endale ühed nunnud kõrvarõngad. Jällegi olin ma neid juba varemalt vaatamas käinud, aga mingil põhjusel olin alati otsustanud need ostmata jätta.
Käisin veel ka Kaubamaja Ilumaailmas ja ostsin omale uue peitepulga, sest mulle meeldib neid katsetada. Poes tegin otsuse mida osta puhtalt hinnast lähtudes. Mõni peitepulk maksis sama palju kui jumestuskreem, mis oli minu jaoks liiga ekstreemne, seega valisin ühe Manhattan'i vedela peitekreemi ja nüüd mingi päev proovin selle ka ilmselt järgi.
Ma sain veel kiisuga ka kokku. Näljased nagu me olime, käisime me söömas mäkis. Tellisime 5 juustuburgerit, suured friikad ja suure joogi. Well... kogu see toidukuhi sai otsa kiiremini kui me arvata oskasime. Kohe alguses ründas mind burgeri vahel olnud hapukurk ka, mis mäkerdas täielikult ära mu särgi. How nice... Õnneks oli mul võimalik see vahetada oma uue kampsuni vastu.
Peale kosutavat söömaaega käisime me niisama ringi Vanalinnas. Mul olid õhtul koju jõudes pahkluud sellel munakiviteel jalgade väänamisest nii valusad, et raske oli magama jäädagi. Loodaks ka suvel sinna jalutama minna. Koos kaameraga. Meil on väga ilus Vanalinn.
Kui me tagasi kesklinna jõudsime, siis chillisime Solarises. Well, me istusime mingi aeg Apollos ja siis hiljem ka Sony Center'is. Mingil hetkel jäin ma veel bussist maha ja oodates järgmist bussi veetsime väsinuna aega Rahva Raamatus sirvides raamatut vannitubadest. Tuleb välja, et mu bussist maha jäämine oli päris kasulik, sest nüüd on meie plaanid seoses vannitoaga mõnevõrra muutunud ja õnneks ainult paremuse poole. :)
Aga nagu eelnevalt juba mainisin, siis olin ma koju jõudes täielik laip. Kõik kohad valutasid ja jaks veel midagi uut ja huvitavat teha puudus täielikult.
Täna on olnud mu mõtted meie uuel vannitoal... ja veel lõpetamata köögil. Nii palju kui ma oma emast aru olen saanud, siis tulevad siia mingil ajal töömehed kööki lõpetama, sest siinsed tööinimesed on liiga väsinud, et enam midagi teha. Mõistetav.
Praegu ma arvan, et lõpetan selle möla.
Thank you, come again.
laupäev, 23. märts 2013
noored, mis toimub?!
Mind huvitab praegu, et mis toimub noorte inimestega. Justnimelt praegusel ajal ja justnimelt siin - Eestis. Alles hiljuti suri üks 16-aastane poiss, sest haiglas, kuhu ta korduvalt oma kõhuvaluga pöördus, lihtsalt ei osatud talle midagi asjalikku öelda ja ta saadeti koju. See poiss on nüüd surnud, sest tal oli selline haigus, mis esineb tavaliselt vanadel inimestel ja seega ei osatud talle seda diagnoosi panna. Ja siis kuulsin ma veel sellest kuidas üks teine noormees väljas surnuks külmus, sest hooldekodu töötajad lasid lihtsalt vaimse puudega inimese hooldekodust välja. Wtf?
Praegune hittlugu, mis ringi käib, on see, et 15-aastane poiss pussitas surnuks oma 15-aastase tüdruksõbra, kes oli talle koolivaheajal Saaremaalt külla sõitnud. WTF?! Mis toimub? Kas poisil tuli purjuspeaga mingi YOLO-hoog ja õde kiitis siis takka või... Praegu hakkab järjest tunduma, et "Romeo ja Julia" loo uuestisünd polegi enam nii kaugel kui juba sellised asjad toimuma hakkavad. Nüüd tuleb jälgida lihtsalt üht 'lastepaari', kus on 13-aastane(?) tüdruk ja 15-aastane(?) poiss, kes esimesest pilgust armuvad ja siis ilmselt nädala lõpuks ennast ära tapavad. Tjah, selline jaburus ei tundu praegu enam üldse nii jabur. Milline 15-aastane mõtleb tõsiselt kellegi tapmisest (peale enda..khmkhmkhmdepressionandstuffandteenageyearsnshitkhmkhm) ja siis tapab oma eakaaslase? Ühelgi 15-aastasel ei tohiks selliseid mõtteidki olla! Mul on väga raske mõista kuidas selline asi üldse juhtuda sai.. või õigemini sellised* asjad. Minu poolt igatahes suur kaastunne kõigile neile peredele, sõpradele ja sugulastele, kes neid noori inimesi teadsid.
Lisan siia igaksjuhuks lingid ka kui keegi peaks tahtma põhjalikumalt lugeda:
Surnuks külmunud noormehe lugu
Surnuks pussitatud tüdruku lugu
Poiss, kes haiglast abi ei saanud
Thank you, come again.
Praegune hittlugu, mis ringi käib, on see, et 15-aastane poiss pussitas surnuks oma 15-aastase tüdruksõbra, kes oli talle koolivaheajal Saaremaalt külla sõitnud. WTF?! Mis toimub? Kas poisil tuli purjuspeaga mingi YOLO-hoog ja õde kiitis siis takka või... Praegu hakkab järjest tunduma, et "Romeo ja Julia" loo uuestisünd polegi enam nii kaugel kui juba sellised asjad toimuma hakkavad. Nüüd tuleb jälgida lihtsalt üht 'lastepaari', kus on 13-aastane(?) tüdruk ja 15-aastane(?) poiss, kes esimesest pilgust armuvad ja siis ilmselt nädala lõpuks ennast ära tapavad. Tjah, selline jaburus ei tundu praegu enam üldse nii jabur. Milline 15-aastane mõtleb tõsiselt kellegi tapmisest (peale enda..khmkhmkhmdepressionandstuffandteenageyearsnshitkhmkhm) ja siis tapab oma eakaaslase? Ühelgi 15-aastasel ei tohiks selliseid mõtteidki olla! Mul on väga raske mõista kuidas selline asi üldse juhtuda sai.. või õigemini sellised* asjad. Minu poolt igatahes suur kaastunne kõigile neile peredele, sõpradele ja sugulastele, kes neid noori inimesi teadsid.
Lisan siia igaksjuhuks lingid ka kui keegi peaks tahtma põhjalikumalt lugeda:
Surnuks külmunud noormehe lugu
Surnuks pussitatud tüdruku lugu
Poiss, kes haiglast abi ei saanud
Thank you, come again.
neljapäev, 21. märts 2013
"D is for delightful so try to keep your trousers on."
Küünte postituse kohta ütlen nii palju, et ma venitan seda homset, mida ma lubasin. Pildid on tehtud ja kui ma kohvi tehtud saan ja plaanipäraselt ka dušši alt läbi hüppan, siis jõuab blogisse ka see lubatud postitus.
Mul oli tihe päev ja seepärast nihkub ka see lubatud postitus teisse blogisse. Well, hommikul hakkasin elutoas mööblit nihutama. Üksi. Vahepeal tundsin end imeinimesena ja siis enam ei tundnud, sest hakkasin peatselt sorteerima ja katalogiseerima igasugu arveid ja pabereid, millest ma midagi ei teadnud. Juhtusin nägema pabreid haiglakülastustest ja mulle meenusid igasugu veidrad ja debiilsed asjad, mille pärast kuskil traumapunktides on käidud. Aga see selleks. Kõikide paberitega tegelemine võttis mu elust 2 tundi. 15 minutit võttis igasugu kola viskamine tühjadesse sahtlitesse. I must be The Master of Cleaning.
Kogu see sorteerimine ja kappide ninutamine ja muu selline väsitas mu korralikult ära, seega jäin pmts istuses magama ja ärkasin 2 tundi hiljem. Ilmselt vajasin siis seda kahe tunniga kaotsi läinud energiat tagasi. Kuna õues oli veel piisavalt valge, siis sain ka pildid küüntest kätte. Ma muidugi ei tea kas need on mingid udukad või mitte, sest ma silmad olid veel tuduliiva täis ja ega ma ausaltöeldes ei jaksanud nii väga nendele piltidele pühenduda ka. Näpud risti ja lootkem parimat.
Nüüd õhtupoole süvenesin natuke rohkem modellindusse ja vaatasin üle millised tegevad modellid, keda agentuuridesse ja ka igale poole mujale tahetakse, välja näevad. Peab tunnistama, et mind pani nähtu natuke muretsema. Ma tundsin end paksuna. Kui paljas kont on see, mida tõesti nii tulihingeliselt taga aetakse, siis on keegi küll väga kõvasti mingil hetkel pea peale kukkunud. Seda pole ju ilus vaadata. Riided ei istu ka ju nagu normaalkaalus inimese seljas istuksid. Paljud tüdrukud nägid välja nagu oleks neil tugev toitumishäire ja keegi ei võimalda neile lihtsalt arstiabi. Kaasa ei aidanud ka muidugi need poolsurnud inimese ilmed, mis moemaailmas väga peale lähevad apparently. Minu jaoks on küllaltki murettekitav jälgida kuhu suunas modellindus ja mood modellide valikus liigub ning kui ekstreemseks see lugu läheb.
Tunnen, et olen siin praegu piisavalt mulisenud.
Thank you, come again.
Mul oli tihe päev ja seepärast nihkub ka see lubatud postitus teisse blogisse. Well, hommikul hakkasin elutoas mööblit nihutama. Üksi. Vahepeal tundsin end imeinimesena ja siis enam ei tundnud, sest hakkasin peatselt sorteerima ja katalogiseerima igasugu arveid ja pabereid, millest ma midagi ei teadnud. Juhtusin nägema pabreid haiglakülastustest ja mulle meenusid igasugu veidrad ja debiilsed asjad, mille pärast kuskil traumapunktides on käidud. Aga see selleks. Kõikide paberitega tegelemine võttis mu elust 2 tundi. 15 minutit võttis igasugu kola viskamine tühjadesse sahtlitesse. I must be The Master of Cleaning.
Kogu see sorteerimine ja kappide ninutamine ja muu selline väsitas mu korralikult ära, seega jäin pmts istuses magama ja ärkasin 2 tundi hiljem. Ilmselt vajasin siis seda kahe tunniga kaotsi läinud energiat tagasi. Kuna õues oli veel piisavalt valge, siis sain ka pildid küüntest kätte. Ma muidugi ei tea kas need on mingid udukad või mitte, sest ma silmad olid veel tuduliiva täis ja ega ma ausaltöeldes ei jaksanud nii väga nendele piltidele pühenduda ka. Näpud risti ja lootkem parimat.
Nüüd õhtupoole süvenesin natuke rohkem modellindusse ja vaatasin üle millised tegevad modellid, keda agentuuridesse ja ka igale poole mujale tahetakse, välja näevad. Peab tunnistama, et mind pani nähtu natuke muretsema. Ma tundsin end paksuna. Kui paljas kont on see, mida tõesti nii tulihingeliselt taga aetakse, siis on keegi küll väga kõvasti mingil hetkel pea peale kukkunud. Seda pole ju ilus vaadata. Riided ei istu ka ju nagu normaalkaalus inimese seljas istuksid. Paljud tüdrukud nägid välja nagu oleks neil tugev toitumishäire ja keegi ei võimalda neile lihtsalt arstiabi. Kaasa ei aidanud ka muidugi need poolsurnud inimese ilmed, mis moemaailmas väga peale lähevad apparently. Minu jaoks on küllaltki murettekitav jälgida kuhu suunas modellindus ja mood modellide valikus liigub ning kui ekstreemseks see lugu läheb.
Tunnen, et olen siin praegu piisavalt mulisenud.
Thank you, come again.
teisipäev, 19. märts 2013
Sündmused!
Peaksin alustama ilmselt 13. märtsist. Well, meil täitus kiisuga aasta ja 9 kuud ja mu blogi sai kahe aastaseks. Ja et mu tuju veelgi paremaks muutuks, tuli kiisu külla. Südmused!
14. märtsil oli mu sünnipäev. Mul oli tore sünnipäev. Toredam kui eelmine aasta. Ma mäletan, et ei tahtnud eelmine aasta midagi oma sünnipäevast kuuldagi.. well, see oli eelmine aasta. Sel aastal õnnestus mul isegi oma sünnipäeva pärast elevil olla. I mean... kiisu oli siin ja ma sain kokku 4 karpi Raffaellosid. Jep, 4 karpi. Jätkates kinkide lainel... Kiisu tõi mulle O.P.I. küünelaki. Vaevalt, et keegi mõistab neid emotsioone, mis mind täiesti terves ulatuses läbisid, kui ta selle oma põuest välja tõmbas, aga... omfggkfjglkhlfghhks... I mean, see on küünelakk. Selle saamine ei peaks nii palju emotsioone tekitama, aga tundub, et minust on saanud crazy catlady, but nailpolish version of that. Mul on tunne, et ma pean midagi oma küünelakikastist välja viskama või ära andma, sest see asi ajab juba üle. ...või siis on mul lihtsalt suuremat kasti vaja. Igatahes, suuuuuuuuuuuuuuuur aitäh sulle kiisu. :)
Tulles tagasi kingituste juurde. Ma sain lõpuks ometi The Body Shop'i Body Butter'i. :O See on mango lõhnaline ja teeb imelisi asju. Oeh, kohe meenuvad mulle kõik need The Body Shop'is käimised, mil ma lihtsalt kõiki riiulis olnud body buttereid nuusutasin. Ma ei suutnud kunagi otsustada millist ma tahan ja lõpuks otsustasin ma selle otsuse hilisemaks jätta ja teades mind tähendab see seda, et ma jätsin selle lihtsalt ostmata. It was too overwhelming. Aga suuuuuuuuuuuuuur aitäh sulle, Jannu, selle imelise kingi eest. :)
Well, mis sünnipäev see tänapäeval enam on, kui inimesed sulle raha ei kingi? Ma pole kokku lugenud palju ma seda kokku sain ja isegi kui oleksin, siis vaevalt, et ma seda siin ka kuulutaksin, aga mul on juba ideid, mida selle rahaga peale hakata. Ja loomulikult pean ma ka selle originaalse kingituse eest tänu avaldama. Aitäh teile, master-kinkijad. :)
Peaaegu unustasin. Ma sain kingiks ka ühe isetehtud huulevõide. See on tehtud millestki, millega on seotud mesilased (ei mäleta enam täpset nimetust ja ei taha midagi huupi ka pakkuda) ja see on kollast värvi, mis on mu lemmikvärv. Lõhn hirmutab mind natuke, sest mulle meenuvad sellega seoses kohe mesilased ja mesilased võrduvad surmahirmuga. I'm serious. Kui ma end ühel hetkel saan kokku võetud ja ületan oma veidra hirmu, siis proovin selle imeasja kindlasti järgi. Aitäh sulle, Elena (kuigi sa vist mu blogi ei loe ja kirjalikku tänu siis ka seega kätte ei saa... oh well).
Ja ma sain veel palju komme! Kui varem oli mul probleem sellega, et mul läks öösel üleval olles kõht tühjaks ja teades mind... ma ei tahtnud mööda korterit ringi käies kedagi üles ajada ja seega ma siis olin näljane... Nüüd saan ma süüa komme seni kuni ma lõhki lähen, which is amazing. Suured tänud neile, kes mind suhkruga varustasid!
Ma peaksin ilmselt ka eraldi rääkima oma sünnipäeva istumisest. Jah, see toimus. Me sõime tortillasid jajaja jõime ise kokkusegatud punši ja vaatasime kuidas rätsep-stilist show'd teeb. Vahepeal vilksas läbi ka deep vestlus haridusest ja andekad inimesed tegid muusikat. Mängud olid tasavägised ja... põnevad. Nii põnevad! Aga jah, mul oli imeline sünnipäev. Ma ei muudaks midagi. ...kui siis ehk seda hommikusöögi asja, sest see ununeb alati. Loomulikult tahan tänada kõiki, kes kohale ilmusid (neid inimesi polnud tegelikult palju, sest ma ei kutsunudki palju inimesi, aga meid oli kokku 6. well, oleks olnud 7, aga haigused juhtuvad ja see on mõistetav) ja neid, kes aitasid luua nii toreda atmosfööri. Eraldi tooksin välja härra Sonni, kes kostitas meid imelis(t)e rooga(dega) ja puhus täis õhupallid, mida oli võimatu täis puhuda. On olemas õhkõhuke võimalus, et pean oma lemmiksuperkangelase Batmani asendama härra Sonniga.
Kell liigub vaikselt poole kahe poole ja ma kaldun arvama, et mu koeral on kõht lahti, sest ta karjub mu ukse taga juba tükk aega. AAAAAND ON THAT NOTE...
Thank you, come again.
14. märtsil oli mu sünnipäev. Mul oli tore sünnipäev. Toredam kui eelmine aasta. Ma mäletan, et ei tahtnud eelmine aasta midagi oma sünnipäevast kuuldagi.. well, see oli eelmine aasta. Sel aastal õnnestus mul isegi oma sünnipäeva pärast elevil olla. I mean... kiisu oli siin ja ma sain kokku 4 karpi Raffaellosid. Jep, 4 karpi. Jätkates kinkide lainel... Kiisu tõi mulle O.P.I. küünelaki. Vaevalt, et keegi mõistab neid emotsioone, mis mind täiesti terves ulatuses läbisid, kui ta selle oma põuest välja tõmbas, aga... omfggkfjglkhlfghhks... I mean, see on küünelakk. Selle saamine ei peaks nii palju emotsioone tekitama, aga tundub, et minust on saanud crazy catlady, but nailpolish version of that. Mul on tunne, et ma pean midagi oma küünelakikastist välja viskama või ära andma, sest see asi ajab juba üle. ...või siis on mul lihtsalt suuremat kasti vaja. Igatahes, suuuuuuuuuuuuuuuur aitäh sulle kiisu. :)
Tulles tagasi kingituste juurde. Ma sain lõpuks ometi The Body Shop'i Body Butter'i. :O See on mango lõhnaline ja teeb imelisi asju. Oeh, kohe meenuvad mulle kõik need The Body Shop'is käimised, mil ma lihtsalt kõiki riiulis olnud body buttereid nuusutasin. Ma ei suutnud kunagi otsustada millist ma tahan ja lõpuks otsustasin ma selle otsuse hilisemaks jätta ja teades mind tähendab see seda, et ma jätsin selle lihtsalt ostmata. It was too overwhelming. Aga suuuuuuuuuuuuuur aitäh sulle, Jannu, selle imelise kingi eest. :)
Well, mis sünnipäev see tänapäeval enam on, kui inimesed sulle raha ei kingi? Ma pole kokku lugenud palju ma seda kokku sain ja isegi kui oleksin, siis vaevalt, et ma seda siin ka kuulutaksin, aga mul on juba ideid, mida selle rahaga peale hakata. Ja loomulikult pean ma ka selle originaalse kingituse eest tänu avaldama. Aitäh teile, master-kinkijad. :)
Peaaegu unustasin. Ma sain kingiks ka ühe isetehtud huulevõide. See on tehtud millestki, millega on seotud mesilased (ei mäleta enam täpset nimetust ja ei taha midagi huupi ka pakkuda) ja see on kollast värvi, mis on mu lemmikvärv. Lõhn hirmutab mind natuke, sest mulle meenuvad sellega seoses kohe mesilased ja mesilased võrduvad surmahirmuga. I'm serious. Kui ma end ühel hetkel saan kokku võetud ja ületan oma veidra hirmu, siis proovin selle imeasja kindlasti järgi. Aitäh sulle, Elena (kuigi sa vist mu blogi ei loe ja kirjalikku tänu siis ka seega kätte ei saa... oh well).
Ja ma sain veel palju komme! Kui varem oli mul probleem sellega, et mul läks öösel üleval olles kõht tühjaks ja teades mind... ma ei tahtnud mööda korterit ringi käies kedagi üles ajada ja seega ma siis olin näljane... Nüüd saan ma süüa komme seni kuni ma lõhki lähen, which is amazing. Suured tänud neile, kes mind suhkruga varustasid!
Ma peaksin ilmselt ka eraldi rääkima oma sünnipäeva istumisest. Jah, see toimus. Me sõime tortillasid jajaja jõime ise kokkusegatud punši ja vaatasime kuidas rätsep-stilist show'd teeb. Vahepeal vilksas läbi ka deep vestlus haridusest ja andekad inimesed tegid muusikat. Mängud olid tasavägised ja... põnevad. Nii põnevad! Aga jah, mul oli imeline sünnipäev. Ma ei muudaks midagi. ...kui siis ehk seda hommikusöögi asja, sest see ununeb alati. Loomulikult tahan tänada kõiki, kes kohale ilmusid (neid inimesi polnud tegelikult palju, sest ma ei kutsunudki palju inimesi, aga meid oli kokku 6. well, oleks olnud 7, aga haigused juhtuvad ja see on mõistetav) ja neid, kes aitasid luua nii toreda atmosfööri. Eraldi tooksin välja härra Sonni, kes kostitas meid imelis(t)e rooga(dega) ja puhus täis õhupallid, mida oli võimatu täis puhuda. On olemas õhkõhuke võimalus, et pean oma lemmiksuperkangelase Batmani asendama härra Sonniga.
Kell liigub vaikselt poole kahe poole ja ma kaldun arvama, et mu koeral on kõht lahti, sest ta karjub mu ukse taga juba tükk aega. AAAAAND ON THAT NOTE...
Thank you, come again.
kolmapäev, 13. märts 2013
öäaa
Hiljuti avastasin ma enda jaoks sarja nimega Catfish. Sari on pmts sellest, kuidas inimesed on kohtunud kellegagi interneti kaudu ja see inimene, kellega nad kohtusid pole nõus nendega päris elus kohtuma. Vahel sellepärast, et ta pole lihtsalt see, kelle pildid ta profiilil ilutsevad. Kuna selle saatejuhil oli endal olnud sama kogemus, millest oli ka film tehtud, siis otsustasin seda täna vaadata. Well, mingil hetkel läks mul süda pahaks. Igatahes, soovitan soojalt seda filmi vaadata, et te mõistaksite paremini, mida ma siin öelda tahan. :D Mind pani see igatahes mõtlema.
Mõtlesin välja, mida ma oma küüntega tegema peaks ja ilmselt täna hakkan nende kallal veel nokitsema ka. Ja kindlasti pean ma veel täna tädile tõlkima ka, sest sellepärast oli juba vingumist. Eile ma juba üritasin alustada, aga siis märkasin, et mu töökeskkond on igasugu häirivaid tegureid täis ja nii leidsin ma end hoopis koristamast. Mingil hetkel avastasin, et mul on päris paha olla ja oleks ilmselt targem pikali visata... well, ma jäin magama ja üles ärgates oli juba õhtu. Well done, me.
Täna üritan ma olla veel produktiivsem, kuigi tuleb tunnistada, et eilne koristamine tuli ka ainult kasuks. Leidsin üles palju kadunud asju, seehulgas ka sellise asja nagu ruumi oma kola paigutamiseks. Ma hämmastan end vahel.
Praegu asun ma siis tõlkima ja seda vaikselt vihkama. :)
Thank you, come again.
Mõtlesin välja, mida ma oma küüntega tegema peaks ja ilmselt täna hakkan nende kallal veel nokitsema ka. Ja kindlasti pean ma veel täna tädile tõlkima ka, sest sellepärast oli juba vingumist. Eile ma juba üritasin alustada, aga siis märkasin, et mu töökeskkond on igasugu häirivaid tegureid täis ja nii leidsin ma end hoopis koristamast. Mingil hetkel avastasin, et mul on päris paha olla ja oleks ilmselt targem pikali visata... well, ma jäin magama ja üles ärgates oli juba õhtu. Well done, me.
Täna üritan ma olla veel produktiivsem, kuigi tuleb tunnistada, et eilne koristamine tuli ka ainult kasuks. Leidsin üles palju kadunud asju, seehulgas ka sellise asja nagu ruumi oma kola paigutamiseks. Ma hämmastan end vahel.
Praegu asun ma siis tõlkima ja seda vaikselt vihkama. :)
Thank you, come again.
esmaspäev, 11. märts 2013
esmaspäev oli hea päev
ma tahtsin siia midagi kindlat kirjutada, aga pilt võttis sõnatuks |
Ma ei ostnudki täna palju asju ja need, mis ma ostsingi olid ka soodusega. Ostsin kõige tavalisemad musta värvi retuusid, õhukese salli, lilla küünelaki ja prooviks ühe jumestuskreemi. That was literally it. Kas keegi on märganud neid inimesi, kes ütlevad, et ei ostnud suurt midagi, aga nende nimekiri sisaldab tegelikult üle kümne eseme. Well, I have. Mingil põhjusel panevad need inimesed mu keskmise sõrme tõusma.
Küünelakist rääkides... See on võrratult kaunis heledamat sorti lilla Rimmel Pro küünelakk. Täpne värvinimi ei meenu ja ma olen hetkel liiga laisk, et reaalselt üks samm astuda ja see järgi uurida. Eks ma oma sünnipäevaks teen ilmselt midagi selle lakiga.
Mul on sünnipäev tulemas. Juba see neljapäev. Ma ei ole enam isegi kinkide üle nii põnevil, sest mul on tunne, et ma olen juba kõik mis ma vajan kätte saanud. Tõsiselt, kõik mis ma tahan on olemas. Vingusin ruumipuuduse üle ja sain laksti 2 suurt ja uut kummutit ja sünnipäeva- ja veel ka jõuludest jäänud rahad kulutasin ka uutele hilpudele. Mul jookseb valju küüntelklõbina saatel kõrvaltoas üks lontkõrv ja puurist põrnitseb mind kõige armsam näriline üldse. Mu tervis on ka rööpas... See aasta pole mul tõesti õrna aimu mida ma veel sünnipäevaks tahtma peaksin/võiksin. Well... need 2 kasti, mis mu tuppa on ammusest ajast jäänud võiksid kaduda, aga peale selle... ma olen kõigega rahul. Edu kingiotsijatele! :)
Pean ka selle välja tooma, et me käisime kiisuga pitsat söömas. Põhjus miks ma selle välja pean tooma on see, et see pitsa oli kuramuse hea. Üks parimaid mis ma saanud olen ja mul on hea mälu pitsa maitsetele. Ma kahjuks ei mäleta selle söögikoha nime ja jällegi olen ma nii laisk, et ei viitsi tšekki otsima hakata, aga see asub Kristiine Keskuse teisel korrusel ja seal on väga kaunid sinised toolid. Ma arvan, et selle koha leidmisel tänu sellele seletusele erroreid ilmnema ei peaks.
Mu koer armastab mu ema. Miks ma selliseid järeldusi teen? Sest ta laulab talle iga õhtu unelaulu. Mu koeral on kalduvus õhtuti unelaule laulda ja need on kaunid. Kõrged noodid, madalad noodid. Tema ongi täiuslik lontkõrv.
Kuna mu lontiskõrvadega inglike, kes täna muide üldse pahandust ei teinud, nõuab nüüd õue pissule minekut, siis pean ma ilmselt selle postituse otsad kokku tõmbama. Homseni... kui mitte tänaseni. Minetea kui igav mul hakkab või kui sügavamõtteliseks ma muutun...
Thank you, come again.
tere hommikut.
Eile öösel saime kummuti kenasti valmis ja mul õnnestus juba osa oma kolast sinna sisse visata. Räägime nüüd kummuti kokkupanemisejuhendist. Sellel oli selgelt märgitud, et üks mees paneb selle kokku tunniga. Meil emaga läks kokku 4 tundi. Sellele oli ka märgitud päris selgelt, et mees ja naine seda koos kokku panna ei tohiks. Kusjuures ma isegi mõistan miks.
Täna lähen ma täitsa juhuslikult linna. Võtan seda kui inspireerivat reisi Jyski. See peaks igatahes lõbus olema. Ma loodan.
Ja nüüd jätkan ma asjade tegemist.
Thank you, come again.
Täna lähen ma täitsa juhuslikult linna. Võtan seda kui inspireerivat reisi Jyski. See peaks igatahes lõbus olema. Ma loodan.
Ja nüüd jätkan ma asjade tegemist.
Thank you, come again.
pühapäev, 10. märts 2013
kell on öösel
Bonnil oli täna vannipäev. Vannis olles on ta endiselt väga segaduses, aga vähemalt ei ürita ta elueest jooksu panna. Teine lugu on siis, kui ta vannist välja saab. Siis tiirutab ta joostes mööda korterit ringi samal ajal haukudes. Seda on päris hirmus vaadata tegelikult, aga las laps olla. Vähemalt laseb ta end rahulikult pesta.
Täna õhtul hakkasin ma koos emaga kummutit kokku panema. Kasutusjuhendil oli kirjas, et üks inimene teeb selle töö tunni ajaga ära. Well, me alustasime emaga tööd kell 8 õhtul ja otsustasime kell 11, et me jätkame homme. Meil läks 3 tundi, et kapp kui selline kokku panna. Jumal teab kui palju meil sahtlitele veel kulub. Kui keegi suudab sellise kapi tõesti tunniga kokku panna, siis tahaks selle tõestust näha, sest praegu tundub see minu jaoks olevat hunnik jama.
Kuidagi poolkogemata jäin veel teleka ette passima ja nägin kõige debiilsemat tõsielusarja üldse. Ma arvasin, et Jersey Shore on idiootsusetipp, aga guess what... on olemas midagi veel idiootsemat ja inimsoos pettumust valmistavamat. Georgie Shore. Sa istud lihtsalt teleka ees ja vaatad kuidas kari idioote seletab oma idiootseid tegusid oma päris tugeva ja neid veel idiootsemaks muutva aktsendiga. Kõige jubedam on veel see, et nad ise arvavad, et nende jutt on asjalik ja mõistlik. Mina igatahes õppisin seda sarja vaadates, et mulle kohe tõesti ei meeldi mõned inimesed sellel planeedil.
Praeguseks ma lõpetan tänase päeva, sest ma olen lihtsalt nii väsinud.
Thank you, come again.
Täna õhtul hakkasin ma koos emaga kummutit kokku panema. Kasutusjuhendil oli kirjas, et üks inimene teeb selle töö tunni ajaga ära. Well, me alustasime emaga tööd kell 8 õhtul ja otsustasime kell 11, et me jätkame homme. Meil läks 3 tundi, et kapp kui selline kokku panna. Jumal teab kui palju meil sahtlitele veel kulub. Kui keegi suudab sellise kapi tõesti tunniga kokku panna, siis tahaks selle tõestust näha, sest praegu tundub see minu jaoks olevat hunnik jama.
Kuidagi poolkogemata jäin veel teleka ette passima ja nägin kõige debiilsemat tõsielusarja üldse. Ma arvasin, et Jersey Shore on idiootsusetipp, aga guess what... on olemas midagi veel idiootsemat ja inimsoos pettumust valmistavamat. Georgie Shore. Sa istud lihtsalt teleka ees ja vaatad kuidas kari idioote seletab oma idiootseid tegusid oma päris tugeva ja neid veel idiootsemaks muutva aktsendiga. Kõige jubedam on veel see, et nad ise arvavad, et nende jutt on asjalik ja mõistlik. Mina igatahes õppisin seda sarja vaadates, et mulle kohe tõesti ei meeldi mõned inimesed sellel planeedil.
Praeguseks ma lõpetan tänase päeva, sest ma olen lihtsalt nii väsinud.
Thank you, come again.
kolmapäev, 6. märts 2013
Do you ever wonder how drastically different your life would be if that one thing hadn't occurred?
having a 'weirdfaceday' |
Ma mäletan ähmaselt, et ma rääkisin eile midagi kummutitest. Well, täna neid ära ei toodud, mis tegi mu meele väga kurvaks. Ma lihtsalt ei suuda ära oodata seda hetke mil ma saan oma kola ära mahutada. Ja köögitööpinnad. Täna sain teada, et need on juba ema tööjuures, aga neid siia toimetada veel ei saa, sest ta ülemuse suurem auto on kök-mök. Ma ei kujuta ette kui kaua ma veel seda ruumipuudust kannatada suudan, aga nagu alati annan ma endast parima.
Mu küüned on praegu mingit imelikku sädelevat roosakas-lillat tooni, mis mulle ei meeldi. Küüntele peale vaadates mõtlen lihtsalt endamisi: "Eww..." Tjah, eks ma nüüd olen targem, kui olin aastaid tagasi ja ei soeta enam selliseid lakke.
Thank you, come again.
teisipäev, 5. märts 2013
'love' has four letters, but so does 'cunt'
Ma võtan end eilsest õhtust saadik kokku, et ma saaksin hakata seda täielikku jama tõlkima. Jabur on mõelda, et inimesed lasevad planeetidel oma elu dikteerida. "Ei, ma ei tohi täna trenni minna, sest Jupiter ei ole õiges kohas." Jaburus.
Kuna mul on mu toas täielik ruumipuudus ja mul pole kuhugi oma asju panna isegi peale pidevat asjade sorteerimist ja riiete ära andmist, siis oli mu ema nii hea ja tellis mulle 2 uut kummutit. Seega me vahetame välja mu peegli all asuva kummuti ja Chilla puuri all olevad 2 kasti viime keldrisse ära. Need 2 kasti on siia jäänud mu vanast voodist ja keegi pole väga vaevunud neid ära viima, aga kas siis täna või homme peksan ma need siit ise välja ja asendan uue ilusa kummutiga. Mul on nii hea meel. Palju õnne mulle sünnipäevaks ja ilusaid lihavõttepühi ka juba ette ära.
Ma tahan midagi oma küüntega teha. Lausa väga tahan. Lisaks sellele peaks oma sünnipäevaks ka midagi lahedat välja mõtlema, aga kuna ma lõikasin küüned päris lühikeseks, siis on sellevõrra mu võimalused veidi kitsenenud. Aga nagu ikka - küll ma leiutan.
Thank you, come again.
Kuna mul on mu toas täielik ruumipuudus ja mul pole kuhugi oma asju panna isegi peale pidevat asjade sorteerimist ja riiete ära andmist, siis oli mu ema nii hea ja tellis mulle 2 uut kummutit. Seega me vahetame välja mu peegli all asuva kummuti ja Chilla puuri all olevad 2 kasti viime keldrisse ära. Need 2 kasti on siia jäänud mu vanast voodist ja keegi pole väga vaevunud neid ära viima, aga kas siis täna või homme peksan ma need siit ise välja ja asendan uue ilusa kummutiga. Mul on nii hea meel. Palju õnne mulle sünnipäevaks ja ilusaid lihavõttepühi ka juba ette ära.
Ma tahan midagi oma küüntega teha. Lausa väga tahan. Lisaks sellele peaks oma sünnipäevaks ka midagi lahedat välja mõtlema, aga kuna ma lõikasin küüned päris lühikeseks, siis on sellevõrra mu võimalused veidi kitsenenud. Aga nagu ikka - küll ma leiutan.
Thank you, come again.
if you like water, you already like 72% of me
sest Bonni läheb samamoodi oma jalaga riidu |
Ma olen üritanud end terve päev kokku võtta, et tädile horoskoopi edasi tõlkida. Ma võiks talle kasutusjuhendeid tõlkida või ükskõik mida muud, aga mitte horoskoopi. No nii jama on kellelegi tõlkida sellist jama, mida sa ise absoluutselt ei usu. Kui leidub vabatahtlikke, kes tahaks tõlketöö mult üle võtta, siis oleks tore. Ilmselt ma midagi ikka üritan talle täna ära saata.
Ma sain eile tagasisidet, et kooliraamatupidaja, kes mind nägi kui ma nüüd eelmine nädal koolis käisin (kui ma sellest veel siin rääkinud pole, siis jah, see juhtus), märkas positiivset muutust minus, mille see aasta tekitanud on. Kui ma seda kuulsin tahtsin ma momentaalselt luua muusikali nimega "Ma ju ütlesin!". Ma olen ise praegu märganud kuidas stress täpselt mu tervisele mõjub. Nimelt: kui ma olen stressis, siis kaob mul söögiisu ja kuna ma olen juba niigi alakaalus, siis mu immuunsüsteem nõrgeneb päris muljetavaldava kiirusega ja see põhjustab ka kõikvõimalikud haigestumised. Haigestumised tekitasid mulle omakorda rohkem stressi, sest ma jäin koolis teistest nii maha ja see kergendas juba paanikahoogude teket. Ma mäletan, et mu kaal kõikus koguaeg viie kilo vahet. Kaotasin stressiga 5 kilo ja vaheaegadel sõin selle tagasi. Ilgelt nõme tegelikult, aga nii see toimus. Praegu nägevat ma palju tervem ja õnnelikum välja. Vähemalt raamatukogutädi sõnul. Seda oli hea kuulda.
Kuskilt teadmata kohast ilmus uni seega lähen ma võib-olla magama. Muidugi juhul kui ma julgen...
Thank you, come again.
laupäev, 2. märts 2013
Tere, märts!
Olen selle tervitusega päevakese hilinenud, aga siin ta igatahes on. Mulle hakkab vaikselt kohale jõudma ka see, et mul on varsti sünnipäev. See aasta kukub number 17. Naljakas mõelda, et ma vananen jälle. No õigupoolest vananen ma pidevalt, aga sünnipäev on lihtsalt päev, mil see eriliselt ära märgitakse. "Sa jääd vanaks, good for you! Su surm on nüüd aastakese lähemal, even better!" Ja kui keegi teine inimestest samamoodi ei mõtle, siis hakkab minusuguste liik väljasurema ja see pole vist hea. Vist.
Kuna praegu toimub nii palju asju, mis mulle kuidagi ei meeldi ja mille olemasolu puudumine muudaks mind kordades rõõmsamaks, siis otsustasin just Simsi mängima hakata. Kõrvale võtan krõpsupaki ja valuvaigistid (sest ma olen mingil põhjusel valudes) ning mängin, et ma olen keegi teine.
Ja küünteblogi tarbeks on mul pildid tehtud. Nüüd pean jällegi pildid arvutisse organiseerima ja blogis nende kõrvale midagi mölisema. Proovin selle ikka täna ära teha. :)
Thank you, come again.
Kuna praegu toimub nii palju asju, mis mulle kuidagi ei meeldi ja mille olemasolu puudumine muudaks mind kordades rõõmsamaks, siis otsustasin just Simsi mängima hakata. Kõrvale võtan krõpsupaki ja valuvaigistid (sest ma olen mingil põhjusel valudes) ning mängin, et ma olen keegi teine.
Ja küünteblogi tarbeks on mul pildid tehtud. Nüüd pean jällegi pildid arvutisse organiseerima ja blogis nende kõrvale midagi mölisema. Proovin selle ikka täna ära teha. :)
Thank you, come again.
Tellimine:
Postitused (Atom)