Do you ever wonder how drastically different your life would be if that one thing hadn't occurred?

having a 'weirdfaceday'

 Praegune ilm hirmutab mind. Ma kohe täiesti, täiesti tõsiselt kardan seda asja. Kui ma koeraga väljas käisin, siis pidin ma peaaegu minema lendama ja Bonni edasi-tagasi jooksmine ei parandanud ka asja kuidagi. Ma ei tea küll kuidas, aga kuidagi õnnestus mul elusa ja tervena tuppa tagasi jõuda, mis on ilmselt tänase päeva suurim saavutus. Praegu üritab tuul aknaplekke ära viia ja seda justnimelt minu akende tagant. Lahe. Lisaks sellele on Bon lolliks minemas, sest ta ei suuda mõista, mis sellist häält teeb... või siis näeb ta kummitusi. Mõlemad variandid ei soosi kahjuks minu vaimset tasakaalu.
 Ma mäletan ähmaselt, et ma rääkisin eile midagi kummutitest. Well, täna neid ära ei toodud, mis tegi mu meele väga kurvaks. Ma lihtsalt ei suuda ära oodata seda hetke mil ma saan oma kola ära mahutada. Ja köögitööpinnad. Täna sain teada, et need on juba ema tööjuures, aga neid siia toimetada veel ei saa, sest ta ülemuse suurem auto on kök-mök. Ma ei kujuta ette kui kaua ma veel seda ruumipuudust kannatada suudan, aga nagu alati annan ma endast parima.
 Mu küüned on praegu mingit imelikku sädelevat roosakas-lillat tooni, mis mulle ei meeldi. Küüntele peale vaadates mõtlen lihtsalt endamisi: "Eww..." Tjah, eks ma nüüd olen targem, kui olin aastaid tagasi ja ei soeta enam selliseid lakke.
 Thank you, come again.