esmaspäev, 22. oktoober 2018

metsas IX









 Oh boy hello. Mu ajaplaneerimise oskus on absoluutselt täiesti kohutav, aga ma arvan, et see pole enam isegi üllatus.

 Käisime Bonniga jalutamas. Tahtsin värvilisi lehti pildistada. Minek polnud täpselt planeeritud, mul oli lihtsalt vaba päev ja ilm oli hullult ilus. Jalutasime piirkonnas, kuhu muidu väga tihti ei satu, sest seal on üks ainsaid lehtmetsa laadseid asju siin ümbruses. Algul oli kõik ülichill. Bonni oli rõõmus, nuuskis ringi, poseeris. Ka siis oli ta algul ülichill kui läksime metsateelt maha, et neid kõige lehisemaid pilte saada. Kükitasin siis maas, tegin seentest pilte ja kui tõusin, jooksis Bonni täie pasaga minust mööda, et jälle teerajale minna ja jäi mind järgi ootama. Ütlesin talle, et me lähme veel edasi (teerajast eemale, seal paistsid ilusad valguse laigud), mille peale jooksis ta tagasi kus oli olnud, vaatas mulle silma ja jooksis siis jälle teeraja poole, kust tulnud olime. Seda lugedes ei tundu see võib-olla imelik, aga ma tean oma koera. Mu koer on väga isepäine ja kui ta juba jookseks minust eemale, siis teda esialgu absoluutselt ei huvitaks kas ma näen kus ta on või kas tema näeb mind. Sel hetkel andis ta mulle selgelt märku, et me peame ära minema. Kui ma kahtlesin natuke selles märguandes, siis täiesti selgelt andis märku see, kui ta jooksis tagasi, et mulle ette seista kui ma teises suunas minema hakkasin. Ta seisis mulle risti tee peal ette ja vaatas mulle otsa. Me oleme omajagu käinud koos metsas, pildistamas ja niisama. Ta pole kunagi nii käitunud. Kuna ma tahtsin veel paar pilti saada, siis mõtlesin, et panen ta istuma sinnasamma valguslaiku, kus ta juba oli ja klõpsan paar pilti, edasi ei läheks. Ta hakkas nutma. Ta niuksus. Siia panin ka ühe pildi, kus ma teda lohutan, samal ajal kui ta sügavamale metsa murelikult vaatab. See oli minu jaoks kõik. Lahkusime. Ma ei tea mida ta tundis / nägi / haistis, aga ma ei taha sellega jamada. Ta ei niuksu kunagi kui ma temast pilte teen. Ta teab, et mul on tema jaoks snäkid taskus ja kui ta hea poiss on ja istub natuke aega paigal, siis saab ta maiust. Ta poseerib rõõmuga! Ma ei tea, veider kogemus. Täiesti ootamatu.

 Thank you, come again.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar