esmaspäev, 27. märts 2017

romantika oma joonistustega








 Kas teil on ka vahel tunne, et te ei tee piisavalt asju? Või ei saa lihtsalt aru kui palju tegelikult teinud olete? Mul on koguaeg. Laupäeva öösel Vanalinna galeriidest mööda jalutades virutas mulle eriti näkku tunne, et ma pole mitte midagi joonistanud. You see, ma lubasin endale sel aastal iga päev midagi joonistada. Midagigi. Ja siis ma nägin KUMUs fucking parimat kunstitükki üldse. "Köis". See oli lihtsalt põrandal olev köis. Jep. And if that's a thing, there is literally no reason I couldn't do artsy shit. Tänks, Neeme Külm ja "Köis".
 Ma olin igatahes unustanud kui palju ma teinud olin. Ma olin ära unustanud ühe oma täis kirjutatud ja pooleldi vanni pillatud kaustiku. Ma olin täiesti ära unustanud oma tulnukad ja teised plätserdused. Tegin omale siis ilusa meeldetuletuse. Küünaldega ja puha. Romantika iseendale. Self-love at its finest. Vein oli ainult puudu. Istusin ja vaatasin tükk aega mõnusa muuska saatel oma loomelapsi. Näevad kaunis shitty'd välja, aga kuna on enda omad, siis olen ikkagi uhke. Pilti tegin ka, et ikka eriti artsy oleks. Mõned väiksemad pildid on teadmata kadunud või ära visatud salvrättide peal. Ma olen neid hajameelselt igalepoole jätnud. Oops?
 Möödunud nädal oli kaunis nigel. Mõnusaid õhtuid oli ka, aga meeleolu pole olnud päris see. Õnneks ei tundu olemine täiesti lootusetu. See küünaldepidu tekitas ka parema tunde. Distractions.
 Thank you, come again.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar