esmaspäev, 6. märts 2017

Prooviabielu ja asjad

 Päris täpselt ei teagi millest kirjutada. Ei saa seekord seda kirjutamise pidu päris esmaspäevale ka lükata, sest tripin ise linna kontserdile, aga lol here i am. Vaatame mis siia kokku tuleb.
 Mul on tegelikult varasemalt valmis kirjutatud teemat ka, aga meh. Tahaks seda hoida veel. Ma ei tea milliseks päevaks või olukorraks, aga äkki annab veel hoida. Hullult mugav avaldada kui ise kodus ei juhtu olema noh.
 Praegune popikas teema on vist Eesti Laul. Tjah, mulle ei meeldinud. Kohutavalt palju endale meeldivat muusikat polnud (samas saabki ainult üks ABBA olla lol), aga enam see ei üllata ka. Ootused on üldiselt suht nullis, aga eks nii ongi kõige parem. Lõpuks hoidsin Elina Bornile pöialt, sest me käime samas baaris... ja lõpuks jäi laul ka kummitama okei, okei (ei tea tänaseni päris täpselt kas olen in or out). Oti ja Märdi vaheklipid hoidsid teleka ees. Hästi tore on näha neid koos asju tegemas. Alati itsitan. Mulle meeldib itsitada. Võitja kallal virisesin muidugi ka, sest ma olen eestlane. Õudne valik. Häbi. Häbi! Eelmine aasta oli "Jüri, Jüri, meel nii nüri." ja sel aastal on "Koit, Koit, disappoint." Ilus traditsioon.
 Mille pärast mul veel häbi on? "Prooviabielu". Kui ma kuulsin, et selline saade tuleb, siis oli mul nii siiralt ükskõik. Mõtlesin, et hoian telekast eemale. It's fine. Ja siis hakkasid mu tuttavad seda saadet vaatama ja mulle rääkima, mis seal toimub. Ma pidin lihtsalt oma silmaga nägema, et selline asi on päriselt olemas. Oh boy, esimest osa oli nii metsikult valus vaadata. Mul oli vist iga seitsme minuti tagant mingi pikem paus, mil ma oma toas ringi jalutasin. Metsik cringe. Ma pole ammu ühegi saate pärast nii palju ebamugavusest toolis nihelenud. Tegin mingeid imelikke ohkeid ka. Päris hirmus oli. Kalvi-Kalle justkui kiskus mul mingid vanad hingehaavad lahti nende asjadega, mida ütles ja sellega kuidas oli. Ma ausalt ka ei lähe enam kunagi Kiiu kõrtsu, sest Kalvi-Kalle oli kõige ehedam kehastus ühest kõrtsu jorsist ja mul hakkas nii fucking hirmus. Mida aeg edasi, seda hullemaks läks ka. Õudne. Kuidas Heleni sõbrants nii rahulikuks jääda saab? Ma karjuks oma sõbranna peale. Ma karjusin tegelikult niisama vaadates ka... Äkki peaksin palderjani neelama. Äkki see sõbranna oli ka palderjani neelanud. Huvitav. Mind hirmutab ka see, et saates mitte osalevad Kalvi-Kalled keeravad nüüd oma Kalvi-Kallelisuse põhja ja on ilma igasuguse häbita mölakad. Või rohkem mölakad kui tavaliselt, sest Kalvi-Kalle rebib saates ju nii naisi. This must work! Päris elus ei toimi. Ausõna. Ainult hirmus piinlik on. Ja tüüp on 19. Tuleb välja, et on juba vangis istunud (vb leidsin ta blogi oops) ja käitumise järgi poleks ta nagu kunagi varem naisterahvaga suhelnud. Kui keegi püüab tõsiselt samamoodi "sebima" hakata, siis kammooon Simmmoooo...
 Teine paar on veits vähem cringe. Veits. Püüan ette kujutada mis tunne ta perekonnal oli seda vaadata, kui ta ähvardas noormeest seksiga. "I'm gonna fuck you anyway," pole vist ikka päris see, mida ema kõrvad kõrvalt kuulda tahavad. Ilmselt Ziga kõrvad ka mitte... Nii palju see saade mulle andis, et hakkan nüüd otsima samasugust moppi nagu Liisal on. Jumala tuus mopp ju. Saab vett sisse panna ja siis... Tead küll. Ma olin selle mopi pärast siiralt elevil.
 Ikka päris metsik mis saated praegu on. Päris metsik, et peale "Abielus esimesest silmapilgust" otsustati ikka "Prooviabielu" ka ära teha. Nälg abielu järgi on ikka olemas. Samas on osalejatest kahju ka. Eestis sellises saates olla on jõhker. Kõik on väga kiired hukka mõistma. Aga nagu kui keegi peab veel Kalvi-Kallet veetlevaks peale seda, kui ta sind inetuks ja lolliks loomaks kutsub, siis nagu kammoooooon...
 Kuidas teile "Parima pagari" võitja meeldis? Ma vinguksin natuke.
 Thank you, come again.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar