my mom has no chill

Iseenesest võiksin mõne asjalikuma kirjutise teha, aga las ma olla. Tahaksin rääkida sellest, mis täna tööl toimus. Krabage küpsised ja kakao kõrvale.
 Läksin tööle nagu ikka liiga hilja ning olin valmis kohe mingil debiilsel kiirusel asju tegema, et jõuda omadega mingile mäele. Tööl oli aga uus inimene. Ema läks siis viisakalt koos minuga tema juurde ja tutvustas meid omavahel. Surusime siis kätt ja kõik oli väga viisakas. Kui olin oma jääkülma käe tagasi saanud, siis märkis proua, et mul on väga väiksed käed. Ema hakkas edasi vehkima, et mul ongi väga peen kont. "Kärol, keera varrukad üles. Näita!" Näitasin siis veidi vastumeelselt muheledes oma käsivart ja proua poolt tuli seepeale vastus, et tal on minuvanune poeg. Poeg olevat suur ja tugev. Peaaegu 2 meetrit pikk ja sain ka kaalunumbri teada ning väga kena ja tark poiss olevat ka. Et sellist oleks minusuguse õrna neiukese kõrvale vaja. Sattusin hetkeks segadusse ja ei saanud päris täpselt aru mis toimub. Kas mulle üritati just meest pakkuda? Ema "tütar saab mehele" dick oli muidugi väga kõva ja ta küsis minu jaoks justkui täiendavaid küsimusi kõnealuse härra kohta. Iga vastuse peale vaatas ta mulle otsa mingi imeliku elevusega silmis. "Näe mees. Sulle meeldivad mehed. Võta ära!" Umbes nii. Proua ei saanud ka muidugi pidama ja tegi kordamööda komplimente mulle ja imetles oma poega.
 Kas selline asi on normaalne? Ma olen ka varem märganud selliseid vaikseid sahinaid. Näiteks siis kui ma veel väiksem oli, siis otsis ema mulle järjepidevalt semusid, kellega mängida, aga see on väheke teine teema. Lisaks sellele olen ma emale rääkinud, et ma tahan seda suheteasja häääääästi rahulikult võtta ja tahaks ennast enne mingitki teemat korda saada, aga tundub, et see läheb tal automaatselt meelest kui nimetan mõne härrasmehe nimegi. Ta mõtleb juba sellest kuidas ta mulle külla tuleb ja oma lastelastega tegeleda saab. No chill whatsoever. Eks ma mingil määral mõistan ta muret. Kõik tahavad ju, et nende laste soovid ja unistused täituksid ning mu ema teab suurepäraselt milline romantik ma olen. Lihtsalt on hirmus veider, et ta mulle nüüd sellise tempoga meest püüab kõrvale leida. Aega ju nagu oleks veel.
 Küsisin kusjuures hiljem ka, et miks ta nii käitus (kui emalik minust). Sain tema poolt vastuse, et ta ei märganudki, et sedasi tegi. Võib-olla võttis siis mõni lastelaste näljas olev vaim ta keha üle. Who knows.
 Thank you, come again.