Käisin unenäole eelneval õhtul koeraga metsas jooksmas. Tundsin end sellepärast jube hästi ja jäin päris kiiresti magama. Unenäos olin ma koos kellegi võõra naisega metsas jooksmas. Mets oli teine. Seal olid põhiliselt lehtpuud. (Mina käin tavaliselt männimetsas.) Ma tundsin end seal ikkagi koduselt ja jooksin hämmastava kergusega sammus. Ühel hetkel ilmus meie ette hirv. Meil oli päris intensiivne silmside ja ma hakkasin vaikselt taganema. Hirv seisis paigal ja mul polnud absoluutselt mingit plaani teda liikuma saadagi. Kui ma arvasin end olevat piisavalt kaugel, pöörasin ma hirvele selja ja hakkasin auto poole jooksma. Jah, järsku meenus mulle, et olin tulnud koos selle naise autoga. Poole jooksu pealt kuulen selja tagant müdinat, pööran jooksu pealt pead ja näen, et hirv ajab mind taga. Väike surmahirm tekkis ja kadus ka kohe, kui hirv minust lihtsalt mööda jooksis. Auto poole jõudes, nägin, et hirv ajab mind ikkagi taga. Auto praktiliselt lendas paigalt ja ma mäletan kuidas ma tahavaate peeglist nägin selle jube vihase hirve nägu. Kui ma jõudsin oma ülemuse majani (sellepärast oli ka mets nii tuttav) hüppasin ma autost välja ja jooksin lahtise garaažiukse poole. Kuulsin jälle lähevat müdinat. Enam ei pidanud isegi selja taha vaatama, et teada millega tegu on. Garaažis ootas Daryl Dixon (don't ask) ja aitas mul garaažiuksi kinni panna. Hirv jooksis jõuga vastu ust ja püüdis seda maha rammida. Liikusin vaikselt peamise elamispinna poole, et juhtunust toibuda, kuid nägin siis, et iga väljapääsu ees ootab enamvähem tosin vihast hirve. Ärgates otsustasin, et pean jooksmas käimisega veits vahet.
Ma näen vahepeal väga tihti zombie apocalypse unenägusid ja jumaldan neid. Üks coolimaid sisaldas lisaks zombiedele ka dinosauruseid (wat) ja lisaks sellele olin ma superkangelane, kelle võime oli ülim kiirus (WAT). Jumaldasin iga minutit sellest fuckery'st.
Kõige viimane zombie apocalypse unenägu leidis aset mu töökohas ja ma tapsin õmblustšehhis zombiede hordi koos Ironman'iga. See oli täpselt nii epic nagu see kõlab. 10/10 would do it again. JA mul on enamasti head relvad. Olen lammutanud nii kirve, vikati, katana kui ka samurai mõõgaga. Väga epic.
Jätsin praegu viimaseks kõige häirivama unenäo. Ma olin nimelt kuskil kaheksa aastaste siiamikolmikute isa (wat????). Ma polnud ilmselt ka oma lapsi selle aja sees kordagi näinud, sest ma jooksin neid nähes minema. Mu lapsed nägid välja nagu kokkusulanud trollid, kes The Shining'u kaksikute stiilis kutsusid mind endaga mängima. Ma jooksin selle maja, kus me parasjagu olime, keldri kaudu kuskile mahajäetud haiglasse ning otsisin meeleheitlikult kohta, kuhu end peita. Mina, keskealine mees, mahutasin end lõpuks ühte pisikesse kummutisse ja jäin värisedes lootma, et ma enam sellist horrorit elu sees ei näeks. Kuulsin hetke pärast kontsakingade klõbinat. Tegemist oli arstiga, kes pidi hakkama nüüd mu kokkusulanud poegi eraldama. Nägin kummutiuste praost kuidas ta süstal püsti käes mu palatisse sisenes. Ma teadsin, et ta teab kus ma peidus olen. Mingil hetkel tundsin ma end sita isana ilmselgete põhjuste pärast ja astusin vapralt kummutist välja. Arst ei teinud mu ära jooksmisest suurt probleemi. Oma lapsi ma enam kokkusulanud kujul ei näinud. Nägin kahte neist, kui nad olid juba eraldatud. Mõtlen siiani, kas kolmas tuli sellest üldse elusana välja või saigi lihtsalt surma. Milline öö....
Täna öösel nägin ma näiteks jälle mingit apocalypse'i unenägu, aga siis olid üle võtnud hiiglaslikud vihmaussid. Roomasid läbi kohaliku koolimaja ja lendasid jumala suvalt läbi majade põrandate, et lihtsalt tere öelda ja paar inimest tappa. Kogu maapind oli üles kaevatud ja inimesed (nii palju kui neid alles oli) püüdsid olla maapinnast võimalikult kõrgel. Ehitati/õmmeldi/punuti selliseid hiiglaslikke võrkkiikesid, kus peal olla, et maapinnast võimalikult eemal olla. Ja oldi kohutavalt vait, et uut rünnakut usside poolt ei tuleks. Võrkkiiged olid ka sellepärast parem variant kui kõva põrandaga platvorm. Põhiline suhtlus käis käeviibetes ja taskulampidega morset lastes. Väga karm.
Soetasin alles hiljuti unenägude seletaja, et oma ellu veits selgust tuua. Mul on küll jube tore ja huvitav vaadata öösiti seda segadust, aga äkki on sellel mingi tähendus ka. Hakkasin siis järjest neid olulisi punkte unenägudes üle vaatama ja absoluutselt iga asi tähendas väidetavalt seda, et ma olen pettunud, kurnatud ja kellegi peale solvunud/vihane. Lisaks sellele teen ma kohutavaid otsuseid oma äri juhtides (wat) ja ei leia kunagi armastust. See unenägude seletaja on nagu see surmani pettunud ema "Ei, ma pole su peale vihane, ma olen lihtsalt pettnunud." Lugesin veel paar aastat tagasi ühte teist unenägude seletajat, mille põhjal oleks ma lähiajal traagilise õnnetuse tagajärjel surnud ja ma peaks ikkagi iga hinna eest ette vaatama ja olema hästi ettevaatlik, sest "surm silitab juba su kaela". And here I was, having the time of my life chopping heads off of zombies with Ironman...
Thank you, come again.
:)
VastaKustutajah
Kustuta(:
VastaKustutanõus
Kustuta