Elasin ema sünnipäeva üle. Mul oli isegi tore. Kohapeale minek ja algus olid ainult kohutavalt rasked. Sees nagu värises rõvedalt ja kõrvad tundusid kuumad. Õnneks tuli Mart ka, nii et tundsin end vähem üksi. Aga oh boy mis asi see algus oli. Ema näost oli ka näha, et ta ei osanud kuidagi olla või midagi teha. Kõik seisid enamvähem ringis ja vaatasid üksteisele otsa, oodates veel tulemata inimesi. Peale seda moodustati järjekord, et ema õnnitlema minna. Mingil põhjusel seisis isa ka ema kõrval. See oli nagu imelik Vabariigi Aastapäeva üritus. Samasugune järjekord moodustati ka selleks, et emaga klaase kokku lüüa, jälle seisis isa mingil põhjusel ema kõrvale. Väga veider oli. Nägin, et ema oli ka nagu mingis imelikus seisundis, kus täpselt aru ei saanud, mis toimub. Algus oli kõigi jaoks veider kogemus. Polnud mingit kodust tunnet ka, et asi kergem tunduks. Polnud Bonnit, kes naerma ajaks ja järsku nagu kõik korda teeb. Imelik oli. Ma ei tea.
Võiks arvata, et tunnen end nüüd vähem ärevamana järgnevate ürituste lähenedes, aga ei. Võib-olla natuke parem on. Okei, on küll parem praegu. If you can dream it, you can do it. Väga lootusetu ei tundu see asi. Nutnud pole.
Võib-olla pole ma sellepärast nutnud, et ma olen haige olnud. Külmetus. Elasin 6 tundi ehituspoodides tolknemist üle, aga lahtiste akendega autosõit tegi mu katki. Peavalud on koledad ja nohu sain ka külge. Vahepeal oli palaviku tunne ka. Jama. Tunnen, et raiskan suve. Justkui peaks oma kott-tooliga õue kolima, et seal haige olla. Kasutaks vähemalt neid viimaseid ilusaid ilmasid ära. Nii jama on nii. Oleks, et näeksin koguaeg magades mingeid coole unenägusidki, aga ei. Ma ei tea kas ma üldse magangi. Tahaks nina kaudu hingata.
Homme saame lõpuks uue elutoa ruloo kätte. Hakkasin juba kardinates kahtlema. Õnneks ei tellinud me kogu kupatust ära. Emaga on toimunud sellised casual vaidlused kardinatest ja sellest, millised need ikka olla võiksid. Ma olen nii väsinud, et vastan tihti lihtsalt "fuck kardinad". Interior design is my passion.
Kuna vannituba on ka pooleli, siis on pesemas käimine veider kogemus. Plaadid on seinas ja põrand on ka valmis, aga kuna me tahame vannile uuenduskuuri teha ja ootame veel firmalt mingit vastust, siis pidime vanni ja seina vahelise ala kilega katma ja peseme end kuidagi imelikult kraani all kükitades. Vähemalt on mingi pesemisvõimalus olemas, nii et ma ei vingu, aga naljakas on. Lõpptulemuse nimel olen valmis praegu kükakil itsitades pesemas käima. It's fine.
Ma tahaksin saada lõpuks välja ka postituse piltidega kogu remondi protsessist, aga tahan, et enne seda kõik täiesti valmis oleks. Iga padi peab paigas olema ja võib-olla kardinad ka. Niipea see ilmselt valmis ei saa. Emal sai ka puhkus läbi, nii et nüüd hakkab jälle kogu asi ainult nädalavahetuseti edasi liikuma. Hirmus tüütu, aga mis teha.
Peavalu on tagasi.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar