@home

Uskumatult sitt on olla.
Eile läks pool tööpäevast pisarate tagasi hoidmisele. Kohutav kõhuvalu. Mulle tehti teed, mis oleks pidand kõik korda tegema. Well, ma pidin ise uskuma, et see teeb midagi paremaks... Aja jooksul paranes olukord nii palju, et ma sain liigutada. Tähtsusetu samm inimkonnale, suur samm mulle. Kiisust oli ülikiisune sel ajal mu kätt hoida.
Eile koju jõudes hakkasin esimese asjana valuvaigisteid neelama. Mõistagi...
Eile käis veel Jannu ka siin. Üliiiii palju oli rääkida jälle ja ma sain oma esimese mati küünelaki ka kätte lõpuks. It looks sooooooooo good!
Tänase hommiku juures läks nii palju asju perse. Üks asi oli see, et mu äratuskell vedas mind alt. Teine: mind äratati nii hilja, et ma ei oleks sittagi teha jõudnud. Kolmas: enesetunne oli selline, nagu hakkaks surema. Selline enesetunne on säilinud. Ja nüüd ma siin suren, täiesti home alone. Elu imeb.
Thank you, come again.