Eilne muutus alles õhtul huvitavaks. Last hoides on ju iga päev pmts sama ajakava ja tegevused niiet sellest polegi ma just sel põhjusel pikemalt rääkinud.
Õhtul, kui mu tööpäev läbi oli ja nagu mul kombeks on juba saanud, läksin ma Robini juurde vaatama kuidas inimesed tööd teevad. Keegi ei teinud tööd. Inimestel polnud tööd. Andke inimestele tööd! Robini tööpuuduse tõttu käisime me vesirattaga sõitmas ja hiljem õnnestus tal mind ka surfbike peale saada. Ühesõnaga: üks südamerabandus teise otsa. Aitäh selle eest, kiisukene.
Täna on mul vaba päev. Pole veel absoluutselt kindel, mida ma tegema peaks. We'll see.
Thank you, come again.
kolmapäev, 11. juuli 2012
Tiba eilsest.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar