teisipäev, 21. aprill 2015

carry me to love again


 Ma ei taha täna pikalt kirjutada. Eile ka ei tahtnud. Ma pole viimastel päevadel palju öist ärkvel olekut harrastanud, nii et see võib üks nendest põhjustest olla. Uni on tulnud nii kella kaheteist või ühe aeg õhtul, niisiis olen püüdnud seda rütmi hoida vähemalt kuni homseni. Pean nimelt homme kell 9 olema uue psühholoogi juures. Pean seega vist jälle oma eluloo ära rääkima ja ma ei oota seda väga. Pole seal seekord ülikõvade rahustite all ja on reaalne oht vesistama hakata. Loodan, et hommikune uimasus tegutseb rahustina.
 Mingil hetkel räägin vist Simple Sessionist ka, sest jah, ma actually käisin sel aastal. Kuna ma trikiratastest ja trikkidest nii palju rääkida ei oska, siis jään ka selles postituses ilmselt inimeste jälgimise jutu juurde.
 Viimasel ajal olen kuulanud palju White Lies'i ja unistanud suvest. Mu suveootus väljendub suveriiete massilises ostmises ja tegemises. Vb on asi jälle selles, et ma üritan oma enesetunnet asjade ostmisega parandada. Ma isegi ei tea enam. Peaksin end igaksjuhuks piirama.
 Postitus tuli vilets, aga ega ma midagi paremat ju ei lubanudki. Teine kord ehk.
 Thank you, come again.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar