Tee oma sõbrale pai. Kallista oma sõpra. Räägi oma sõbraga. Ära rahuldu vastusega "Hästi" küsimusele "Kuidas sul läheb?". Miski pole kunagi nii lihtne. Miski pole kunagi ainult hästi. Oota lugusid, vaata emotsioone. Ole oma sõbraga, sest kunagi ei saa kindel olla, et sa teda ka järgmine päev näed.
Ma tunnen nagu ma oleks vastu vahtimist saanud. Tunnen nagu ma oleks kõvasti klobida saanud ja ei saa ikka veel päris täpselt aru mis toimub. Samal ajal olen ma ka kohutavalt vihane ja kuskilt kukla tagant annab tunda ka osaline kadedus. Aga kurat küll kui vihane ma olen. Kuradi tolbakas, ma arvasin, et ma näen Sind veel! Ma loodan, et Sa sünnid uuesti mõne cooli elukana tho. Äkki siis ikkagi näeb veel. Äkki see selgitaks seda tugevat "ma veel näen sind, raibe" tunnet, mida ma tundsin, märtsi lõpus.
Siin ma nüüd olen oma oletuste, soovide ja morni tujuga. Ma ei tea kui kaua see meeleolu kõikumine tundetuselt täieliku kurbuse ja vihani toimuda võib. Ma pole seda varem teinud. Ma pole sellises situatsioonis varem olnud ja ma loodan, et ei pea selles enam kunagi olema ka. Ma loodan, et keegi ei pea.
Thank you, come again.
Mis juhtus?
VastaKustuta