Tervist. Mu tänane hommik oli kaos seoses kõigega. Lõpptulemusena pidin kooli jooksma. Jäin tundi umbes nii 5 minutit hiljaks. Kusjuures direktorilt ja õppelajuhatajalt ma möliseda ei saanud. Nad tulid mulle pmts vastu ja ütlesid naeratades tere hommikust. Pidasin seda veidraks, aga kui ma eemal rootslasi nägin oli korraga enamvähem kõik selge. Meil tore kool ainult siis kui vaja. :)
Mu salli, mida ma tööõpetuses koon, taheti kangesti tööõpetuse klassi jätta, et seda rootslastele näidata. See oli okei. Öeldi, et saan päeva lõpus tagasi. Sittagi ma selle tagasi sain. Pole okei.
Matemaatikas oli järjekordne kontrolltöö. Loodetavasti sain sellega ilusti hakkama ja ei pea muretsema. Mulle meeldiks väga seda hinnet juba ekoolis näha.
Homme lähen ma Venemaale. Kui päris aus olla, siis on mul surmahirm. Absoluutselt kõik inimesed on seni öelnud, et ma pmts prooviks ellu jääda. Venemaast räägitakse juba täiesti nagu teisest planeedist. "Vaata, et sa nuga ei saa, et sind ära ei röövita, ära ei vägistata ja/või paljaks ei röövita!" Tahan tänada kõiki inimesi, kes panid mu end tundma nagu läheksin ma kindlasse surma. Värdjad. :)
Kuna mu hommikune äratus on kell 4, siis oleks ilmselt arukas varem tudule minna. Like... kohe nüüd... varsti.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar