teisipäev, 3. aprill 2012

When people treat you like nothing, you begin to feel like nothing.


 Kaberlas oli super. Ilmselgelt on see koht, kus kõik muutub minu jaoks täiuslikult positiivseks ja ainult positiivseks. Ootan juba kannatamatult neljapäeva, et sinna tagasi saaks.
 Tjah, kõik oli tore kuni ma esmaspäeval koju jõudsin. Oma haavast ma siin enam eriti ei räägiks. Mõttetu. Mingi väga paks verine koorik on peal ja las see olla. Tegelikult... ma eelistan üldse mitte eilsest midagi rääkida.  Ütleme nii, et mul on lihtsalt siiralt hea meel, et mu kõrval oli eile keegi äärmiselt oluline inimene. Ja las see jääb nüüd nii.
 Midagi ma rohkem siin seletama ei hakka. Ei pea oluliseks.
 Thank you, come again.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar