Viimasest postitusest on tükk aega möödas. Sellega oli lugu nii, et magama jõudsin ma kell 5 ja ärkasin juba kell 8. Tubli 3 tundi und hoidis mind ärkvel kogu päeva.
Täna (aka esmaspäeval vist) oli mul inku konsultatsioon. Tore oli. Me oleme Anna-Liisaga ainukesed tüdrukud, kes seda eksamit teevad. Nii palju me targemaks saime. Siis õnnestus meil mingi järjekord suulisel vastamisel paika panna ja saime igast põnevust teada eksami aja, koha ja sisu kohta. Midagi uut väga juurde ei õppinudki... Well, meile kõigile raskusi valmistav reported speach sai veidi selgemini pähe tambitud. Konsultatsioon sai tegelt väga ruttu läbi.
Peale konsultatsiooni passisin paar tundi koolis. Kujutage ette empaatiavõimet, mis on nii... võimekas (?), et puhtalt kahjutundest valguvad pisarad silma. Ja see ei olnud see cheesy saade, kus ühele vaesemale perele ehitatakse maja ja räägitakse kui sitt elu neil on. Oh eiiiii (kuigi ka need ajavad mind nutma). See oli üks meie hulgast, kes oli hinnetega hädas. Oskasin end samastada. Tean, et see tunne on sitt.
Kui koju jõudsin, oli Robin siin. Temaga olen siin niisama totutanud. Jaaaa kuna tal on homme eksam, siis saan ma teda veel täna terve õhtu õppima peksta. Oh seda õnne ja rõõmu! :):)
Homme veedan päeva vanade inglise keele eksamite seltsis ja äkki tuleb keegi külla küünte asjus. We'll see.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar