reede, 30. märts 2012

My mind is going, going... gone.

 Hommikul kooli ei läinud, sest tänase päeva jooksul oleks mu haavajama plaastri all väga hulluks läinud. Tjah, nii siis seekord. 
 Terve päeva jamasin pakkimise ja igast selliste jamadega. Õhtul sain lõpuks bussi peale ja lõpuks ometi jõudsin Kaberlasse. Loomulikult tulid mulle kohe vastu 3 kõige nunnumat. Üks neist on väga vanaks jäänud. Tõsiselt vanaks. Silmdel on kae, kuulmine on 0 ja jalad väga haiged. Tõsiselt kahju on. Teised 2 on endised. Praegu olen aru saanud kui väga ma neid igatsesin. 
 Majja jõudes tegin siin traditsioonilise tiiru. Ema näitas mulle uusi asju, mis siia tekkinud on ja valitses üleüldine äratundmisrõõm. Tõsiselt tore on siin tagasi olla. Seda enam, et terve suur maja on terve nv meie päralt. Väga meeldiv.
 Lähen teen nüüd igast nalja. Ilmselt istun jälle poole ööni üleval niiet kõikvõimalikud hilisööl sisse tulevad kõned  on veel eriti oodatud. Tuju on lihtsalt suurepärane. Loodan, et homne muutub veel 10 korda paremaks. 
 Thank you, come again.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar