No ei sobi mulle need tülitsemised. Ükskõik kellega, aga eriti oma pereliikmetega ja veel eriti mingitel ebaolulistel põhjustel, kui keegi lihtsalt vinguma hakkab. Nagu elu on näidanud ei taha keegi tunnistada, et ta vingub ja kui ma selle välja toon, siis... Ühesõnaga olen mina ikkagi kohutav inimene, piinav on minuga koos elada aga samas minema ka kuhugi ei lasta jnejne. Momendil tahaks midagi lihtsalt lõhkuda ja olla ükskõik kus mujal kui kodus. Kurb, et kooliajal tuleb taolisi olukordi järjest rohkem.. see on juba teada asi.
Täna pidin veel terve päeva kuulama väljast mingit kooride jorinat ja taolist jama. Lauritsapäeva pidustused... Millegist ma ilmselt ilma ei jäänud, kuigi ma sinna ei läinud. Kogu üritus oligi mul pmts akna all.
Lisaks kõigele on mul nüüd peale aastast vahet taaskord laes lamp. Vaimustav.
Üritan nüüd kuidagi viha, õelust... mis iganes see ka poleks maha suruda ja edasi koristada või midagi.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar