täna polnud hea päev

 Mu päevad on erakordselt hallid. Ma olen päevad läbi üksi. Ma olen nagu Robinson Crusoe ja tema sõber Reede. Minu Reede on mu tšintšilja. Ja ma olen tõesti hakanud oma oravakesega rääkima nagu ta kohe vastaks mulle. Päeviti vaatab ta mind küll sellise 'fuck off' pilguga, sest ta magab enamus ajast, aga ma olen kohe jälle ta sõber, kui ma talle pähkleid annan. And that's how you keep friends - you feed them until they get fat and can't move. No ja lisaks sellele on mu Reede puuris... JA TA ON TŠINTŠILJA!
 Ma lihtsalt imestan, et kõik on kuidagi nii ära kadunud. Kõigil on niiiiiiiiii kiire koguaeg. Nii paljud kolivad igasse võimalikku maailmanurka ära. Mina ka enam koolis ei käi. Ehk ongi see ka kooli vahetades nii... ainult, et selle asemel, et ma uued sõbrad saaksin, ma lihtsalt forever alone'in kodus oma tšintšiljaga. Ma ei tea mis juhtus... Ehk on see karma? Ehk olin ma ise sitt sõber?
 Mu päeva highlight oli see kui naabrimees tuli ütlema, et ma muusika vaiksemaks paneks. INIMKONTAKT! Siis tuli isa koju. Väsinud. Ei viitsinud minuga jännata. Ema tuli paar tundi hiljem. Söötis mind, et ma vait jääksin ja kokku ei kuivaks. Kõik läksid magama. Oligi kõik.
 Vaatasin täna filmi ka. "Dear John..." Poole filmi peal ma juba nutsin. See oli kohutav. Go home, emotions! You are drunk.
 Kuusalus pole eriti kuhugi minna ka, et tuju tõsta. Siin on... Konsum? Kool? HAHAHAHAHAHAHAHAHAHA!!! Tjah, ma panin selle juba kirja ja hakkasin naerma. Amazing. Igavene tüütus on see, et ma teen end iga hommik viisakaks. Sätin juuksed inimlikuks, teen meigi, otsin mingid riided lähedusse juhuks, kui kellelgi pole täna nii kiire ja äkki on kellelgi aega natuke juttu puhuda. Iga õhtu pesen ma molli jälle puhtaks ta teen märkme oma läbikukkumiste märkmikusse. What an awesome day indeed...
 Mul on tunne, et Sylvester otsustab veel täna ka surra.
 Thank you, come again.