Ma olen pikalt mõelnud aasta kokkuvõttest ja kuidas seda teha. Tean, et eelmine aasta olin kaunis pohhuistlik, ütlesin yolo ja jätsin tegemata. Nii badass.
Sel aastal ma tunnen, et mul on midagi kirjutada. Kui eelmine aasta ei osanud või ei suutnud veel asju enda jaoks selgeks mõelda või nägin neid (kindlasti) teisiti, siis sel aastal tunnen end kuidagi palju rahulikuma ja teadlikumana. Õigemini on see juhtunud nüüd viimase poole aastaga. Sain selle kuradi diagnoosi ja olen peale seda endaga vaikselt rahu saanud teha. Depressioon oleks mulle justkui mind ennast tutvustanud. Mul on endaga tutvumise üle hirmus hea meel. Mul on ka hirmus hea meel selle üle, et mulle olid toeks sel ajal kõiksugu huvitavad inimesed. Suur kummardus ja tänud nende poole.
Ma tahan tegelikult tänada seda aastat kõige negatiivse eest, mis mu teele on sattunud. Mitte, et ma nüüd meeletult oma ellu kõiksugu horrorit tahaks, aga sellest tulnud kogemused ja õppetunnid on olnud lihtsalt suurepärased. Kõige lihtsam (ja süütum) näide on Negativus. See, et ma Positivusele ei jõudnud, õpetas mind oma energiat ja tundeid millessegi loovasse rakendama. Samal ajal kui teised kuulasid suurepäraste bändide live esinemisi, käisin ma sõpradega pildistamas, et saada valmis 10 fotopostitust sellest, mida ma ise seal üritusel teinud oleksin. Sellest tulid ka mu suve ühed paremad mälestused. Kes pole veel mu Negativust näinud, siis: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10. Enjoy! Lisan ka lingid hetkel väljas olevatele behind the scenes osadele 1 ja 2. Behind the scenes kraami jätkub veel ka uueks aastaks. Minust saab ametlikult see mölakas, kes südatalvel postitab pilte suvest ja päikesepaistest. Can't wait.
Selle aasta jaanuaris tegin ma oma esimese fashionbloggeri postituse. Olen neid teinud veidi moeblogijate üle nalja tehes, aga puhtalt sellepärast, et ei suuda end selliste asjade tarbeks tõsiselt võtta. Kuna mulle tundub, et see postituste seeria läheb lugejatele peale ja mul on endal ka seda hirmnaljakas teha olnud, siis the epic saga continues. Mul on muide fashionbloggeri aastaseks saamise puhul ka midagi juba plaanitud. Linkan siia hoogsalt kõik fashionbloggeri postitused, sest... sest ma saan: 1, 2, 3, 4, 5. Go, have fun!
Aasta algas ka suurepäraste sarkasmilainetega minu poolt, mille olin ise juba täiesti unustanud. Tahaks neid tuleval aastal veel teha. Selline lainetus on täitsa mõnus ju: 1, 2, 3, 4, 5.
Mulle meeldib ka see, et olen end kätte võtnud ja rohkem bloginud. Juuli alguses vingusin veel, et ei kirjuta piisavalt ja mul on hea meel, et mul on õnnestunud end rohkem kätte võtta. Õigupoolest istub mu blogi draftis veel 10 postitust, mis ootavad avaldamist. Tunnen, et olen enda öise ärkvel olemise väga hästi toimima saanud jälle. Kohe on näha, et augustis ja septembris olin veel enamuse ajast unedemaal. Kiidan end, et sellest välja tulin.
Fun fact: algselt plaanisin ma siia ainult ülal paikneva pildi jätta ja jälle keskmist sõrme näidates uude aastasse yoloda, aga nüüd on kõik kohad linke täis. Huvitav plottwist. Mulle ilmselt meeldis see aasta nii väga, et pidin siia midagi pikemat ikkagi kirjutama või suunama teid oma highlight'ide juurde. Võib-olla üritan ma end lihtsalt veenda, et ei olnud see kõik nii kohutav midagi. Mis iganes see ka poleks, see toimib. Siiski nagu ülal paiknev pilt räägib, oleks võinud see aasta ka kõvasti parem olla. Alati leiab ju midagi, mille üle vinguda.
Kell on nüüdseks 6 varahommikul. Mu ema sätib end tööle minekuks valmis ja ma pole veel magama läinud. Tõmban nüüd otsad kokku soovides kaunist aastavahetust ja lähen lõpuks ise ka magama.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar