So, sisukas päev. Mina, soe tekk ja alati täis olev tass teega. No olgu, tõestasin, et sidrun pleegitabki juukseid. Sidrunimahl. Nüüd on see minu jaoks tõestatud. Nüüd tahaks huvi pärast näha kui palju see üldse pleegitada võib. Ehk siis katse jätkub.
Isa on mu peale endiselt pärast eilset vihane. Võinoh, ta ütles solvunud. Mina olen kõiges sitas süüdi muidugi. Kuigi selle peale ei mõelda, et minu käest tuldi midagi nõudma sel ajal kui ma tegelikult magasin ning haige olin ja siis jäädi veel minu kõrvale närvitsema. Mul ei lastud midagi rahulikult teha. See oli lihtsalt... valus? Ja siis kui ma seletan rahulikult miks nii või teisiti ei saa, siis hakatakse minuga karjuma. Kui saadakse valesti aru igast mu seletusest, karjutakse ikkagi mu peale. Nagu mul oleks olnud hea vastu karjuda juba niigi olematu häälega. Sellegipoolest... vahet pole. Las jääda.
Ema helistas täna nahaarstile. Rääkis, et arsti väljakirjutatud ravimid ei tee seda trikki mida peaksid, sain vanade rohtude peale tagasi, mis tegid. Nüüd püüan lihtsalt mõista miks ma üldse teiste rohtude peale pidin minema... Vahet pole.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar