Have the courage to fail big and stick around. Make them wonder why you're still smiling.

 Esimesed 2 tundi olid nunnud. Kudusin oma nunnut roosat salli ühe nunnu tooli peal ja vaadates nunnult väga palju nunnut kella. Ühesõnaga nunnu. 

 Kolmas tund oli kuidas oli. Geograafia pole just mu lemmikum tund, eriti siis kui õpetaja kuuleb kõõrdi ja ei erista minu ja mu klassikaaslaste hääli. Pole viga. 

 Neljas tund oli ka kuidagi. Peale seda tundi muutus mu enesetunne väga kehvaks. Selline rõve nõrkus ja värk. Oletasin, et vedelikupuudus, nii et kaanisin meeletutes kogustes vett. Ei hakanud väga parem. 

 Viienda tunni ajal hakkas juba tunduma, et 15. veebruaril juhtunud emotsioonide plahvatus hakkab korduma, aga ma hoidsin end seekord piisavalt hästi tagasi, enne kui midagi sarnast juhtuda jõudis. 

 Kuues ja seega viimane tund läks kiirelt. Meeldiv oli. Ekooli lisanusid üks 4 ja 5. Nagu ma juba ütlesin: "Meeldiv oli." 

 Natuke kurb oli, et Jannul ei õnnestunud täna siia tulla, aga see koduste ülesannete hulk oli tõesti naeruväärne. Niiet kõik oli mõistetav. Ehk pühapäeval. We'll see. 

 Kodus olesklesin. Mõtlesin mis nalja küüntega teha võiks. Harjutasin natuke mustreid ja asju. Hoidsin end seega elueest ärkvel. Ma olen praeguseks niiii väsinud, aga pean veel ootama, et lakk ära kuivaks ja peaks ära ka õppima. Homme olen ma küll koolis tegelikult ainult 3 tundi, sest pean hambaarstile minema, aga sellegipoolest on parajalt asju, mida õppima peaks. 

 Thank you, come again.