Silence is often a person's loudest scream.

aw :3

 Kõigepealt, ärge kunagi rääkige mulle öösel inimesi kägistavatest vanainimestest, kui te ei plaani see öö minu kõrvale jääda. Tõsiselt. -.-
Kõik ei läinud koolis nii hästi kui ma lootsin. Mõned hetked olid puhtalt jamad. Haige istumine ja veidrate kommentaaride kuulamine. Mõni õpetaja ikka ei oska koolipäeva meeldivaks teha. Aga jah, sain hakkama.
 Tööõpetuse tund oli kohati masendav. Teised juba õmblevad ja ma istun ikka rahulikult oma sallialgega. Tundub, et see kõva vaev, mida ma nägin, oli asjatu. Jama, jama, jama.
 Matemaatika oli samuti suhteliselt masendav. Loodaks selle asjaga ruttu järje peale saada. Ja siis homme vist mingi töö uuesti tegemine seal ka mul niiet... jah. :D
 Peale tunde käisin spordihoones võrkpallimängudele kaasa elamas. Ma sain kuskil 17 mini südamerabandust kui pall minu suunas lendama hakkas. Ei, ei olnud väga tore.
 Kui ma koju jõudsin, siis maandusin peaaegu kohe magama ära. Lihtsalt jube uni oli + mingi kerge masenduse-taoline asi + igalt poolt lendas minu jaoks liiga palju uut infot sisse. Usun, et too uinak oligi kõige targem asi, mida tol hetkel teha sai.
 Nüüd käin ilmselt pesus ära ja hakkan õppima.
 Thank you, come again.