kolmapäev, 1. veebruar 2012

Expectation is the perfect ground for disappointment.

ma. kudusin. terve. kuramuse. päev.  Ma ausõna ei imesta kui ma sama asja öösel unes näen. See oleks suhteliselt õudne. Ja nüüd meenus mulle, mida ma täna öösel unes nägin. Karusid ja seda, et ma olen mingis imelikus lossis ja mingid inimesed tahavad mind ära tappa. Okei värk ju. Eriti vinge oli see, et need karud oskasid rääkida ja nad kaitsesid mind. Ja peale sellist actionit loodan ma, et ma ei näeks öösel kudumist unes.
 Kukkusin täna oma toas pikali ka. Tegin järelduse, et peaksin koristama. Küll jõuab. Homme hommikul ilmselt jälle.
 Mulle niiiii meeldivad külmapühad. Isegi siis kui ma ei tee vahet välistemperatuuril ja sellel, mis toas on. Me pmts mässime end kümne vatiteki sisse ja topime end nii paksult riide kui vähegi võimalik ning üritame end veenda, et siin tõesti on soe. Miks? Sest küte on kallis ja kui sa tahad, et veel toidule raha jääks siis mässi end heaga tekkidesse. See torustiku vahetus, mis siin sügisel oli ja mille pärast mu majaesine üles kaevati ja ma pidin ringiga kooli minema jnejnejne... elu on näidanud, et see ei tasunud end väga hästi ära. Kahjuks. Aga keda see õigupoolest huvitab kui külm või soe mul siin praegu on...
 Ma teen nüüd jällegi... asju.
 Thank you, come again.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar