pühapäev, 27. mai 2012

reedest pühapäevani

Triinu küünised

ilmselgelt jõudsin õue


N O M, N O M!

nänn + Eurovisioon


servus.
 Reede oli veider. Koolis läks hästi. Oli ainult 4 tundi ja sai varakult tulema. Lihtne.
 Peale kooli tuli Triinu siia. Tegin talle kena maniküüri. Tema ise jäi rahule ja mul oli ka täitsa uhke vaadata. Ja siis sain ma emalt ühe telefonikõne. Mu vanatädi on surnud. Praegugi veel on nii ebareaalne ja võõras mõelda, et viimane kord kui ma teda nägin, oligi nüüd eelmine suvi ja enam ei näe ma teda nii näost-näkku kunagi. Nüüd ongi kõik. Alles jäävad ainult fotod, temalt saadud kaardid ja mälestused. Ja ongi kõik. Inimene, kes meid alati on aidanud, meie jaoks olemas olnud ning meile igati pöialt hoidnud, on igaveseks läinud. Ja mu silmad on jälle märjad... Ema edastas mulle selles telefonikõnes veelgi halbu uudiseid. See kõik muudab mu jälle murelikuks. Kõik kisub mõnevõrra jamamaks. Jälle.
 Õhtul käisin veel rahvamajas muusikakooli miskil lõpukontserdil vist. Hajutas mõtteid küll. Terve õhtu üritasin kõikvõimalikel viisidel mõtteid hajutada. Tjah. Üritus on õige sõna.
 Laupäeval algas minu hommik kell 11. Tegin asju, kuni helistas Jannu ja kutsus mu välja chillima. Sain tsipa päikest õues. Tsipa on õige sõna. Nüüd tahaks lihtsalt veel rohkem suve ja veel rohkem päevitamist ja seda kõike. I want it all!
 Koju jõudes tegelesin natuke õppimisega ja siis käisin veel emaga poes Eurovisiooni vaatamiseks näkitsemist ostmas. Eurovisioon muide... Võitja oli üks okeimaid laule. Selle ma olen selgeks saanud, et Eurovisioonilt ei saa ma enda muusikamaitsest üldse midagi oodata, sest et well... see ei ole Eurovisiooni materjal (siiani pole veel olnud). Kriitikanooli lendas pmts peaaegu iga loo pihta, aga noh, see on tavaline. Positiivseks osutus ka see, et Eesti jõudis kuuendale kohale. Võrreldes eelmise aastaga läks meil ikka väga hästi. Rahul.
 Nagu päriselt magama vajusin kuskil kella kolme paiku vist. Tuju oli kuidagi... ülemeelik?
 Täna hommikul oli äratus natuke enne kella kahteist. Sain ilusti 10 minutit seda uhket kellade helinat kuulata. See on vist halb, et ma tahaksin kangesti selle kiriku õhku lasta? Nojah. Keerasin endale kokku võimsa hommikusöögi  ja lugesin natuke ja tegin küüsi korda. Mõnus.
 Homme jooksen koolis vist lõpuks kuuperi ära, vastan raamatud ära ja äkki saan veel miskeid asju veel teha. We'll see.
 Thank you, come again.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar