Ma olen praegu niiiiiii läbi omadega. Mugisin sellel grillipeol ennast liiga täis. Igasugused piirid on praegu väga ähmased ja ma olen vist peaaegu surnud ka juba. Enesetunne on lihtsalt... võimas. Jube elu.

Lõpetamine, kus ma täna käisin, oli ka väga armas. Aaga aktuse ajal istus minu kõrval inimene, kellel oli ilmselt närvidega mingi probleem, sest ta kõlistas vahet pidamata võtmetega või siis puhus õhku või lihtsalt tõmbles. Sellise kõrval istuda oli küll võrdlemisi piinarikas. Eriti kui mõtled ükskordki proovida kuulata, mida aktusel räägitakse.

Kui aktus läbi oli, siis kobiti välja pildistama. Naljakas oli vaadata kuidas fotograafid oma kaameratega igalpool ässasid. Tõesti oli naljakas. :D Ja siis järgmisel hetkel haarati mu käest minu kaamera, lükati kuskile majaseina juurde seisma ja hakati pildistama. Tulemus oli jällegi naljakas. :D Küll ma näen ikka huvitav välja... :D Aga pilte kogu sellest lõpetamisest topiks siia õhtupoole kui mul väheke rohkem aega on. Suht varsti hakkan Kiiu poole jaanitulele liikuma. Eks näis veel mis seal saab.

Tänane grillipidu. Juba päris alguses mainisin kui täis ma end seal mugisin. A ma pean seda ka mainima kui kaua me seda kohta Viimsis tiirutades otsisime. No ikka seda õiget maja. :D See oli võimas. Mööda kõikvõimalike tänavaid pidi sõitsime ja ikka sellest õigest kohast mööda. :D Lihtsalt masendav oli. :D A õnneks see rajoon oli niivõrd ilus, et polnud üldse kahju, et õige koha leidmisega kaua läks. Ümberringi oli lihtsalt nii palju vaadata. Aga söök kohapeal oli ülimalt hea. :D Jutud, mis ringi käisid olid ka võrdlemisi huvitavad ja muusikat tuli taustaks ka. Kui võrrelda eelneva grillipeoga, kus ma käisin, siis tänase istumisega võrreldes jääb eelmine igatahes lahjaks.

Aga praeguseks on kõik.

Thank you, come again.