laupäev, 11. juuni 2011

sest mul on huvitav

Hetkel olen natuke hämmastunud kuidas üks inimene võib lihtsalt kuid venitada ühe asja välja ütlemisega ja teine lihtsalt... ütleb kohe. Ma ei salli seda 'tagavara variandi' tunnet. Selline tunne on mul juba väga pikalt olnud. Juba kuid nagu ma mainisin. See on hea, väga hea kui kõik lihtsalt kohe välja öeldakse. Ilma igasuguse venitamiseta. See on hea. Tagavara variandi tunne see enam pole.
Käisin Kaberneemes kella järgi juba eile. Niiet seal sai Robiniga veits ringi käidud. Aeg läks ka kuidagi imeliku kiirusega ja järgmisel hetkel olin ma juba Kaberlas. Oi seal oli mul lõbus. Helistasin emale, et uurida kas oleks okei kui ma ta töö juures natuke istuks. Polnud ilmselt mu parim mõte, sest ta läks natuke paanikasse selle pärast. Aga kõik põhjused olid arusaadavad nii, et ma seadsin end kuskil keset põldu päikse kätte pikutama. Putukatele tundus täitsa meeldivat mu otsas ronida. Ja kusjuures esimene tund läks päris kiirelt. Küllap jäin ma tukkuma või midagi, aga järgmised 20 minutit (?) lihtsalt venisid meeletult. Ja kui kell sai 8 ja buss võis juba tulla... See ootamine oli niiiiiii valus. Bussi õige saabumisaeg oli 20.16, aga aeg venis ja venis ja venis jnejnejne ja lõpuks kui oli möödunud pool tundi sellest ajast, millal buss oleks pidanud peatuses olema, vuras ta rahulikult kohale. Ma ausalt ka ei kujuta ette kas see bussijuht jäi vahepeal magama või mis seal ka ei juhtunud, aga kui peatuses on antud aeg 20.16, siis peaks buss ka sel kellaajal seal peatuses olema ja mitte pool tundi hiljem! Ja kui ma vihasena bussi jõudsin ja juba istusin hakkas üks tädikene mind häirivalt palju passima. No põhiliselt mu jalgu ja siis piilus vahepeal mind ka. Selleks ajaks olin ma tänu sellele pooletunnisele ootamisele nii kehvas tujus, et ma lihtsalt pöörasin end tema poole, ajasin silmad võimalikult punni ja hakkasin vahtima. Vot täpselt nii viisakas või ebaviisakas ma olingi. Vabandused.
Homseks või noh.. tänaseks mul plaanid puuduvad. Passin siin ja... passin. Loodan endiselt elus püsida. Sellega seoses... peaks Triinut ka teavitama, et ma ei hakka veel testamenti kirjutama, kuigi ta arvas, et selleks oleks nüüd hea aeg. Nojah. See selleks. Kuna mul on hetkel tuju jube hea jajajaja jahhh, siis ma püsin veel ilmselt ärkvel nii umbes... viieni (?). Ehk õnnestuks kauem, aga siiski väsimus piinab veits ka.
Thank you, come again.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar