Ma olen 2 ööd järjest näinud kõige imelikumaid unenägusid üldse. Need on muutnud mu ülimalt paranoiliseks ja ma ei tea kas minuga on enam kõik korras.
Eile nägin ma unes, et ma sain koera ja mul oli see koer ikka juba tükk aega ja siis tuli välja, et see polnudki koer vaid tolmuimeja. No eksole. Mul oli suur koer (aka tolmuimeja), väike koer (aka röster) ja kass (aka digitaalkell). Aitäh mõnitamast, Une-Mati!
Täna nägin unes, et lähenes maailmalõpp. Ja selle unenäo tegi nii hirmsaks inimeste pohhuistlikkus. Keegi ei saanud vähem hoolidagi sellest, et nad saavad surma. JA KÕIK NAERATASID! Üks tsitaat unenäost: "Ma olen kogu elu ainult koolis käinud ja mitte midagi muud teinud. Mis seal ikka!" *creepy smile* Mida sellest unenäost arvata? Et ma suren täna ära ja kedagi ei huvita see absoluutselt? Nii palju siis täiesti muretust linna minekust... Nüüd on mul lihtsalt surmahirm midagi teha.
Hommikul oli veel selline imelik tunne nagu ma poleks üksi siin korteris. Ja jah, vanemad on tööl. (Well, siin on Chilla ka, aga see pole see, mida ma silmas pean.) Keegi oleks mind nagu jälginud ja see tegi kõik hommikused toimetused äärmiselt ebameeldivaks. I meeeaan... mu akna taga on kirikusurnuaed. Kõik ei saagi ilmselt teab mis lilleline olla. Ma kardan praegugi, aga ma üritan end kokku võtta, teha kõik toimetused ära ja bussile joosta. Juhtub siis minuga midagi või mitte. Või olen ma lihtsalt ülimalt paranoiline... Mõlemal juhul ma kardan.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar